Georg Soros kuulub maailma rikkamate inimeste hulka. Tema varandust hinnatakse 7 miljardile USA dollarile. See on igati imetlusväärne, kui silmas pidada, et 1947. a põgenes ta Ungarist 17aastasena Inglismaale ilma igasuguse varata. Ungaris koges ta nii natsistlikku kui kommunistlikku terrorit. Inglismaal õppis ta majandusteadust ja oma varanduse kogus ta vääringutega (rahakurssidega) spekuleerimise teel.

Paljud vääringud liiguvad vabalt, nii nagu näiteks Kanada ja USA dollar, mille omavaheline suhe päevast-päeva muutub.Osa vääringuid on aga mõne teise vääringuga seotud, nii nagu Eesti kroon oli algul Saksa margaga seotud. Aja jooksul muutuvad eri riikide majandused ja siis tekib vajadus seotud vääringute omavahelist vahekorda muuta. Need, kes seda muudatust oskavad õigesti ette näha, võivad sellega suuri summasid teenida. Arvatakse, et Soros teenis ühe päevaga umbes miljard USA dollarit, kui ta õigesti ennustas, et Briti Riigipank pidi Inglise rahakurssi Euroopa vääringute suhtes alandama.

Säärane spekulatsioon ei loo uusi majanduslikke väärtusi, vaid liigutab rikkust ühest taskust teise. Sorose võit oli samas brittide kaotus.

Maailma rikkaim mees Bill Gates lõi oma Microsofti firma alustamisega ja isikliku rikkuse kasvuga sadu tuhandeid uusi töökohti, aidates sellega tublisti kaasa USA majanduse kasvule ja tuues kasu paljudele.

Kuigi Soros on nüüd Ameerika kodanik ja elab Ühendriikides, asub suurem osa tema varandusest Curacaos, Lõuna-Ameerikas. Ülejäänud osa on jagatud fondidesse, mis asuvad mitmetel maadel ja mida ta kasutab selleks, et maailma oma tõekspidamiste kohaselt paremaks teha. Selles osas on ta vist erandlik, sest ei ole teada teist isikut, kes nii laiahaardeliselt on asunud maailma parandama.

Tal on silmapaistvaid saavutusi kommunismivastases võitluses enne N. Liidu kokkuvarisemist, millele ta omalt poolt kaasa aitas kommunismi tegelikku palet valgustava informatsiooni levitamisega jt poliitiliste aktsioonidega. Paljud tema fondid asuvad endistes kommunistlikes maades, kus ta neid kasutab nii majanduslikuks kui ühiskondlikuks abiks. Tema eesmärgiks on nendes maades luua avalik ühiskond, mille all ta mõtleb korruptsioonivastast võitlust; valitsusepoolse salatsemise vältimist ja ühiskonna vähemusgruppide õiguste eest võitlemist.

Heaks näiteks on siin Avatud Eesti Fond Eestis, mis tegeleb arengu propageerimisega nii ühiskondlikul kui kultuurilisel pinnal. Eriti võib esile tõsta soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Sinna lahtrisse langevad naisõigused ja homoseksuaalide õigused.

Sorose Ukraina Fond aitas kaasa Ukrainas oranzhi revolutsiooni õnnestumisele ja praegu püüab ta oma ressurssidega Venemaal demokraatia taandumist pidurdada. Paljudel rahvastel on põhjust olla tänulik Georg Sorosele tema abi eest!

Ameerikas on Soros võtnud väga kriitilise hoiaku USA arengu suhtes ja on eriti kriitiline vabariiklaste ja President Bushi suhtes. 2004. a presidendivalimistel annetas ta mitukümmend miljonit dollarit president Bushi vastase propaganda heaks. Talle tegi muret see, et Ameerikas on vabariiklasest president ja et mõlemas Kongressi kojas oli republikaanidel enamus. Ta kartis, et selletõttu võiks Ameerikas tekkida parempoolne diktatuur. Oma kartuse motiveeringuks tõi ta esile tõiga, et Saksamaal tuli Hitler võimule demokraatlike valimiste kaudu. Nüüd, kus viimastel Kongressi valimistel demokraadid on saavutanud enamuse mõlemas Kongressi kojas, ei tohiks tal enam seda kartust olla. Küll aga näitab eeltoodu tema ebarealistlikku suhtumist Ameerika riigi demokraatiasse ja selle alahindamist.

Soros peab taunimisväärseks ka asjaolu, et Ameerika on praegu maailmas ainukene sõjaline suurvõim, millel puudub vastukaal. Ta on veendunud, et maailma probleeme tuleks lahendada läbirääkimiste teel, mitte aga sõjalise jõu ja vägivallaga. Põhimõtteliselt ei tohiks kellelgi midagi selle vastu olla, kuid tegelikkus näitab, et maailmas, kus on isiklikest ambitsioonidest ja kurjusest kantud diktaatoreid, olgu need siis Stalin, Hitler ja praegu Kim Jong Il Põhja-Koreas, Iraani mullad ja võimult langenud Saddam Hussein, on võimatu fanaatikutega läbirääkimiste teel probleemide aruka lahenduseni jõuda. Parimaks näiteks on ÜRO, mis on korduvalt näidanud oma jõuetust maailmas asetleidvate massimõrvade peatamisel ja inimõiguste jaluleseadmisel diktaatorlikes riikides.

Ameerikas toetab Soros Ameerika Inimvabaduste Ühingut (American Civil Liberties Union) ja rahvusvahelist inimõiguste jälgimise organisatsiooni (Human Rights Watch). Mõlemad organisatsioonid on ülimalt kriitilised president Bushi ja Ameerika sõjaväe tegutsemise suhtes Iraagis. Jääb mulje, et Soros ei tunnista seda, et muhameedlastest fanaatikud on kuulutanud sõja demokraatlikule maailmale ja selle väärtustele.

Soros on ateist ja tema toetus homoseksuaalidele on teda viinud vastuollu kirikutega Ameerikas ja mujal. Tema ühiskondlikus visioonis on usul vaid kõrvaline roll, kui üldse. Sellega ta kahjuks kangutab neid alustalasid, millele Õhtumaa demokraatlikud ühiskonnad on rajatud.

Märkmed: