Ideaalide eest tuleb tasuda. Samariitlane loobub materiaalsetest hüvedest, selleks et oma kaasinimesi aidata, nii nagu seda tegid Ema Theresa ja Albert Schweitzer. Sõdurid annavad oma elu isamaa vabaduse eest, nagu seda tegid koolipoisid ja täiskasvanud mehed Eesti Vabadussõjas ja võõra võimu all II maailmasõjas. Jüri Kukk andis oma elu protestiks Nõukogude Liidu ebahumaansuse ja Eesti ebaseadusliku anastamise eest.
Kanada valitsus võttis vastu otsuse mitte ühineda Ameerika ja Suurbritanniaga II Lahesõjas. See oli demokraatlikult valitud valitsus, kes selle otsuse tegi, leides, et sellega näitab Kanada oma iseseisvust ja sõltumatust Ameerikast. See on idealistlik seisukoht, mis küll kahjuks oli pettumuseks Ameerikale. Kuid ka sellel idealistlikul seisukohal on oma hind, nagu ideaalidel ikka.
Rahvad ja ühiskonnad koosnevad inimestest, kes reageerivad nagu inimesed ikka — kord loogikaga, kord tunnetega. Paljud ameeriklased olid solvunud, kuna tundsid, et sõber on neid raskel momendil maha jätnud. Kuid on ka loogilisi põhjuseid, mis võivad Kanadale halvasti mõjuda suhetes Ameerikaga.
Nagu me teame, on turumajanduse üheks alustalaks konkurents, võistlus eri firmade vahel klientide paremini ja odavamalt teenindamise näol. See on surve, mis sunnib firmasid kogu aeg sellele mõtlema, kuidas kärpida kulusid ja oma kliente paremini teenindada. Seda on tehtud mehhaniseerimise ja automatiseerimise kaudu, töötajaskonna kaudu — olgu siis tunnustuse või rahaliste preemiate teel.
Üheks viimase aja kulude kärpimise vahendiks on tootmiseks vajalike komponentide ladude kaotamine. Varustaja toob need kundele kohale just selleks ajaks, kui neid tootmisprotsessis vaja on. Nii välditakse raha paigutust ladudesse. Nii näiteks varustavad paljud Ontario väiketööstused Ameerika autovabrikuid Detroidis ja selle ümbruses mitmesuguste osadega. Autovabrikud nõuavad lisaks heale kvaliteedile ja sobivale hinnale, et komponendid jõuaksid täpsel ajal kohale — just siis, kui neid jooksval lindil vaja on.
Kui nüüd ameeriklased oma julgeoleku huvides hakkavad Ontariost saabuvaid veokeid ja nende laadungeid piiripunktides pikemalt inspekteerima, siis ei saa ju varustaja garanteerida, et vastav saadetis õigeks ajaks kohale jõuab. Väga tõenäoline tagajärg on, et autofirmad hakkavad osasid ostma Ameerikast ja mitte Ontariost ning teevad oma investeeringud uute vabrikute jaoks Ameerikasse ja mitte Ontariosse.
Lõpptagajärg on töökohtade vähenemine Ontarios.
Emotsionaalsel tasandil juhtub kindlasti, et paljud ameerika turistid ei reisi enam Kanadasse, vaid lähevad mujale, mis omakorda mõjub halvasti paljudele väikeettevõtetele, kelle sissetulek suuremal või vähemal määral oleneb turismist. Jälle vähenevad töökohad. Kahjuks on see nii, et ligi 90% Kanada ekspordist läheb Ameerikasse; suurim osa turismist ja suur osa impordist tuleb aga Ameerikast.
Niisiis Kanada idealismi eest maksavad need, kes võibolla ei pea õigeks Kanada valitsuse seisukohta. Need, kes seda aga õigeks peavad — paljud meedia tegelased, akadeemikud ja poliitikud, kes selle iseseisvuse otsuse poolt hääletasid — ei kaota oma töökohti. See pole päris õiglane, aga eks elu ole ju sageli ebaõiglane.
Kommentaar: Ideaalide eest tuleb tasuda
Arvamus
TRENDING
