Kui Ameerika koos liitlastega alustas sõjakäiku Iraagi vastu, et kukutada ja hävitada Saddam Husseini diktatuuri massihävitusrelvad, väideti, et Ameerika teeb seda Iraagi naftavarude omalevõtmiseks. Seda väidet korrutasid kõik sõjavastased, sealhulgas enamik vaba maailma meediast. See pole päris loogiline, kui võtta arvesse, et Saudi-Araabia on palju suuremate naftatagavaradega kui Iraak. Kui määravaks teguriks Iraagi ründamisel oli õli, siis oleks Saudi-Araabia olnud Iraagist eelistatavam. Pealegi olid vist 16 19-st 11. septembril 2001 toimepandud terroriaktis osalenuist saudi-araablased ja nende hulgas ei olnud ühtegi iraaklast.

Suurem osa praegusest meediast ja Ameerika praeguse valitsuse vastastest aga ignoreerivad täielikult seda, et Iraagi infrastruktuuri ning nafta tootmise ja töötlemise seadeldiste kordaseadmine, mida muhamedi fanaatikutest terroristid iga hinna eest püüavad takistada, viiakse läbi Ameerika maksumaksjate rahadega. See, et ikka veel väidetakse, et Ameerika läks Iraagi vastu sõtta Iraagi naftavarude hõivamise pärast, on lubamatu vale. Tänu suure osa meedia pidevale valetamisele, usutakse seda ikka veel.

See on tõsi, et Ameerika on aastate jooksul üha rohkem muutunud olenevaks imporditud naftast. Etanooli kasutamist naftatarbimise vähendamiseks pole üksteisele järgnevad valitsused, nii demokraadid kui ka republikaanid, aastakümnete jooksul propageerinud, nagu seda on teinud näiteks Brasiilia. Samuti pole Ameerikas viimase kolmekümne aasta jooksul ehitatud ühtegi nafta töötlemise vabrikut. Uusi naftaleiukohti on avastatud hulgaliselt nii Ameerika mandril kui ka rannavetes, kuid roheliste liikumine on demokraatide partei kaudu blokeerinud nende ekspluateerimise. Nüüd süüdistavad demokraatide poliitikud praegust administratsiooni, et see kõrgete bensiinihindade vähendamiseks midagi ette ei võta!

Nagu ikka, olenevad nafta hinnad maailmaturul nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Puna-Hiina ja India tugev majanduslik areng on nendes riikides tunduvalt tõstnud nafta tarbimist, mis on omakorda nõudmist maailmaturul tugevasti tõstnud. OPEC-i kartell, kuhu kuuluvad enamikus Kesk-Ida naftatootjad, mõjutab hindu sellega, et lepitakse omavahel kokku tootmise hulgas, mis siis mõjutab naftahindu maailmaturul. Kartell peab silmas pidama seda, et mitte liiga palju tootmist vähendada ja sellega liialt hindu tõsta, kuna see võib viia tarbijate majanduste kahanemisele ja nõudmise vähenemisele, mis omakorda toob kaasa naftahinna langemise maailmaturul.

Kõrged bensiinihinnad on poliitiliselt tundlikud. Naftahindade tõusuga kaasneb mõnikord valitsuste sissetulekute tõus bensiini maksustamise tõttu. Oleneb, kuidas need maksud on seatud, kas on kindlad summad või on protsentuaalsed bensiini hinnast. Palju kordi on uuritud, kas õlifirmad, mis bensiini hulgi- ja jaemüüki korraldavad, omavahel hindu ei reguleeri, kuid senini ei ole seda leitud. Õlifirmad võiksid ju oma kasumit vähendada, kuid lõviosa hinnatõusust läheb nafta tootjatele. Muidugi ei ole õlifirmade kuvandile kasulik, kui nende presidentidele makstakse sadu miljoneid palkade ja pensionitena.

Märkmed: