Viimased lootused Iisraeli-Palestiina rahuprotsessi elushoidmisele surid hetkel, kui 23-aastane enesetapjast terrorist viis möödunud reedel endaga hauda kaasa 22 paasapüha tähistanud juuti. Järgnenud neli analoogilist intsidenti süvendasid seda veendumust veelgi. Iraagi päritolu teadlane prof. Kanan Makiya analüüsib oma teoses „Julmus ja vaikimine” islamiäärmuslikku terrorismi ja sellest väljumise teid kokkuvõtliku tõdemusega: „Muudatus paremuse poole võib Araabia maailmas aset leida vaid siis, kui araablaste uus generatsioon suudab lahti öelda oma eelkäijate julmast maailmakäsitlusest.”

18 kuud tagasi vallandunud uus konflikt Iisraeli ja Palestiina vahel kinnitab nädalavahetuse sündmuste valgel aga vastupidist. Enesetapjatest terroristid muutuvad järjest nooremaks, nende hulgas on nüüd ka tütarlapsi. On andmeid, et terroriorganisatsioonide Hamas ja Islami Jihad laagrites treenitakse inimpommideks isegi 6-8aastaseid lapsi.

Palestiina-Iisraeli konfrontatsioon jõudis kriitilisse punkti, kui iisraeli tankid ja buldooserid surusid kättemaksu-aktsioonis palestiinlaste juhi Yasser Arafati tema peakorteris Ramallah’s sõna otseses mõttes nurka — kolme väikesesse ruumi, kust ta meeleheitlikult püüab leida veel abi välismaailmast.

Arafat seisab keerulise valiku ees — kas loobuda oma rahva põhinõudmistest või astuda enesetapjatest pommikandjatega vastu Iisraeli suurepärase relvastusega armeele. Aega ja manööverdamisruumi on Arafatil küll üpris väheseks jäänud. Nii ta teataski juba, et on valmis märtrina surema, kuid mitte alla andma.

Kuid sama paindumatu on Iisraeli peaminister, endine kindral Ariel Sharon, kes isiklikult juhib Ramallah’ operatsiooni. Laupäeval vastuvõetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis nõuab Iisraeli väeüksuste lahkumist Palestiina aladelt, otsustasid juudid täitmata jätta. Vastupidi — esmaspäeva hommikuks olid nende tankid hõivanud mitmeid teisigi palestiinlaste kontrolli all olevaid keskusi.

Käimasoleva vägivaldse konflikti eskalatsioon näib eriti vältimatuna seetõttu, et küsitluste põhjal pooldab üle 90% palestiinlastest vastuhakku Iisraelile. Seda ideed on kohe valmis ellu viima terroriorganisatsioonid Hamas, Islami Jihad ja al-Aqsa Märtrite Brigaadid. Kõik need hästiorganiseeritud rühmitused, milles valitsevad raudne distsipliin, hierarhia ja jäägitu pühendumus oma eesmärgile, võivad Iisraelile ülimalt ohtlikud olla. Palestiinlastel pole ju õieti midagi kaotada — neil pole oma riiki, maad, isegi mitte tööd ega vara, paljud neist elavad põgenikelaagrites haletsusväärses olukorras. Kuid kogu see lootusetus ja meeleheide ei anna neile ometi õigust tappa süütuid inimesi. Fanatismist kannustatud terroristid tahavad füüsiliselt hävitada kõik juudid; enesetapjad-pommipanijad valivad reeglina oma ohvriteks noori, vanureid ja lapsi.

See asjaolu lubab Sharonil kinnitada, et ta peab samasugust sõda terroristidega nagu USA Afganistanis ega kavatse seda lõpetada enne, kui terroristlike gruppide infrastruktuur on lõplikult hävitatud ja juutidel võimalus rahus elada. Sõjalist rammu on tal selleks küllaga. Et ülalnimetatud terroristlikel rühmitustel on sidemeid kurikuulsa Osama bin Ladeni al-Qaidaga, on USA jäänud äraootavale seisukohale ja väljendanud mõistvat suhtumist Iisraeli sõjakasse tegevusse. Lähis-Ida konflikti sõlmküsimuseks jääbki, kuidas selle lõpplahendus võiks aidata kaasa ülemaailmse terrorismiohu vähenemisele.

Uus vägivallalaine ja vastastikune vihkamine on vaenukarika täitnud pilgeni. Muusikalisi termineid kasutades on konflikt crescendot arendades kruvitud kõrvulukustava fortissimoni. Väljendid „rahuinitsiatiiv”, ja „läbirääkimised” on asendunud pommiplahvatuste klirina ja tankide kõneka kõminaga.

Kõik võimalused rahuprotsessi jätkamiseks näivad olevat ammendatud — poliitikud on oma rahupüüdlustes ebaõnnestunud. Vaevalt suudavad juudid ja palestiinlased veel ise leida konsensust. Nad vajavad ilmselt mingit lepitavat kolmandat jõudu. ÜRO Julgeolekunõukogu äsjane resolutsioon tõotab seegi kord jääda vaid paberileheks ja hüüdjaks hääleks kõrbes.

Ehk oleks lahenduseks see, kui kaks kõva sõjameest — Arafat ja Sharon astuksid mõlemad tagasi ja annaksid oma järeltulijatele võimaluse uueks kompromissiks ja rahuinitsiatiiviks?

Märkmed: