Kanadas on kodanikele garanteeritud nende õigused ja vabadused vastava harta alusel. Kodanike kohustusi pole aga selles dokumendis mitte kirja pandud. Võib jääda mulje, et peale tulumaksude maksmist ja seadustele allumist riik palju muid kohustusi ei oota.
Seadusandlus on kodanike õigusi ebaühtlaselt jaotanud. Neile, kes töötavad valitsustele, on antud õigus streikide või streigiähvardustega omale kõrgemaid palkasid ja paremaid hüvesid nõuda ülejäänud kodanike arvel. Seetõttu on üldiselt avalikus sektoris töötavate inimeste palgad ja hüvitused paremad kui erasektoris töötavate inimeste omad, kusjuures enamikus avaliku sektori tööviljakus on madalam erasektori omast.
Avaliku sektori töötajate ametiühingud pole mitte loobunud unistusest oma töötajatele eluaegset töökohta tagada. Inimlikust vaatevinklist on see ju väga soovitav, kuid kogemused on näidanud, et kui soovitakse kiiremat majanduslikku kasvu, mis kogu ühiskonda aitab, siis eluaegse töökoha garanteerimine tekitab tööviljakuse langust ja aeglasemat või isegi negatiivset majanduskasvu. Inimese iseloom on enamikel juhtudel juba kord säärane, et kui on garantii olemas, siis enam nii väga ei püüta täie koormusega töötada.
Möödunud suvine Toronto tööliste ja teenistujate streik illustreerib eelpooltoodut. Üheks streikijate nõudmiseks oli, et Toronto linna töötajatele garanteeritakse eluaegne töökoht peale seda, kui nad on viis aastat seal tööl olnud. Senini oli eluaegne töökoht garanteeritud neile, kes kümme aastat seal tööl olid olnud. Kulude säästmiseks soovis Toronto linn prügivedamist täies ulatuses erasektori töötajatele välja anda. Neis kahes linnaosas, kus see erasektori käes on, olid prügiveo kulud tonni pealt vastavalt $39.05 ja $35.19. Toronto südalinnas oli see $59.80 ja North Yorki eeslinnas $77.78. Neis kahes viimases kohas on prügivedamine linna tööliste käes.
Ametiühingute liikmete arv Kanada erasektoris on aastate jooksul langenud, kuna avalikus sektoris on ta kasvanud. Ametiühingutel on tugev mõju valitsuste poliitikale, mitte ainult majandusliku panuse kaudu, vaid ka hääletajate arvu kaudu. Ametiühingud toetavad valitsuste suuremat sekkumist kodanike ellu, sest siis tuleb valitsustel rohkem teenistujaid palgata ja sellega ametiühingute liikmeskond kasvab. Kahjuks kasvab sellega ka kodanike tulumaksukoorem.
Rootsi on kõige arenenum maa sotsiaalprogrammide osas. Perekondadele on eriti teretulnud pikad töölt eemalviibimise tasulised perioodid laste sünni puhul. Arvesse võttes praegust perekondade lagunemist demokraatlikes maades, on see suureks plussiks Rootsile. Selle eest tuleb aga maksta ja Rootsis kulub juba ligi 55% sisemajanduse koguproduktist tulumaksudeks. Nagu teame, on vastav arv Kanadas 41%. Rootsil on tugev tehniline ja teaduslik traditsioon. Paljud rootslased on ja on olnud rahvusvahelise kuulsusega teadlased. See kõrge teaduslik ja tehnoloogiline tase on võimaldanud Rootsil head majanduslikku kasvu näidata vaatamata valitsuste tugevale sekkumisele eraettevõtlusesse ja suurele maksukoormusele.
Nüüd on aga kõige selle heaolu juures tekkinud uus probleem, nimelt paljud rootslased on hakanud töölt puuduma. Minnakse arsti juurde ja palutakse arstil kirjutada tõend, et inimene tunneb end halvasti, mistõttu ta töölt puududa võib. Arstid on enamikus selles suhtes vastutulelikud. Rootsi erasektori majanduslikule võistlusvõimele on suur töölt puudumine suureks takistuseks. Suured impeeriumid on kokku varisenud, kui nende kodanikud on liiga mugavaks muutunud.
Kommentaar: Kuhu lähed, heaoluühiskond?
Arvamus
TRENDING
