Marksismi alustala on klassivõitlus. Ajaloolane Lauri Vahtre on selle filosoofilist ja emotsionaalset alust kokkuvõtlikult kirjeldanud järgmiselt: „Esiteks: teid on koheldud ülekohtuselt. Teiseks: selles on süüdi ekspluataatorlikud klassid. Kõik, kes on teist ülemal kas hariduse, varanduse või mõlema poolest, on seda teie arvelt. Neid inimesi ei vabanda miski — nad on süüdlased juba oma klassikuuluvuse poolest. Nende represseerimine mis tahes moel on õiglane ja vajalik. Teie aga, hoolimata oma isiklikest omadustest, olete oma klassikuuluvuse poolest õigustatud seda tegema. Lühidalt: kõik, kes te vaevatud, tagakiusatud ja valesti mõistetud olete — tulge meie juurde ja makske kätte!“
See maailmapilt ehk kuidagi sobiks nendesse riikidesse, mis ei ole demokraatiad, kus valitsevad diktaatorid ja nende kaaslased, kas suguharud või sõjalised huntad ja kus enamik rahvast selletõttu elab suures vaesuses. Sääraseid riike on meie maailmas üle saja. Nad on kõik Ühendatud Rahvaste Organisatsioonis, ÜRO-s samaväärsete õigustega kui on demokraatlikud riigid.
Seda maailmapilti aga rakendatakse teatud määral ka demokraatlikes maades, olgu see siis mõningate marksistlike õppejõudude poolt ülikoolides, vasakpoolsete poliitiliste parteide poolt, ametiühingute ideoloogide ja vasakpoolsete ajakirjanike poolt. Psühholoogiliselt on see paljudele väga sobiv maailmavaade, sest sul on õigused, ilma et sul kohustusi oleks. Ka Kanada 1972. aastal vastu võetud Inimõiguste Harta loetleb ainult kodanike õigusi, jättes kohustused mainimata. Klassivaenu aga ei tohiks sealt välja lugeda.
Kahjuks on demokraatlikes ühiskondades siiski marksistlik mõtlemine palju viha ja vihkamist külvanud, eriti ühiskonna rikkamate kihtide vastu ja selle kaudu ka eraettevõtluse vastu, mis ühiskonnas majanduslikke väärtusi loob ja selle kaudu ühiskonna elustandardit tõstab. Rikaste hulgas leidub neid inimesi, kes on rikkuse oma vanematelt pärinud, kuid suures enamuses on tegemist inimestega, kes oma ränga töö ja varade riskeerimisega on loonud ettevõtteid, mis kasvades on loonud töökohti paljudele kaaskodanikele.
Kuna enamikel kodanikel puudub majanduslik haridus või omal käel õpitud arusaamine, siis on kerge neile inimestele selgitada, et eraettevõtlus ja turumajandus on halvad ja neid peab ühiskond valitsuse kaudu ahistama ja nende tegevust piirama. Kahjuks leidus minevikus ebaausaid ja üliahneid ärimehi, kahjuks leidub neid praegu ja kindlasti leidub neid tulevikus, sest ahnusel ja ebaaususel, eriti nüüd, kus kristlik eetika on ühiskonnas taandumas, pole enam nii tugevaid pidureid.
Vasakpoolselt häälestatud ajakirjandusele on säärased kuriteod maiuspaladeks. Neid eksimusi piitsutatakse hoogsalt ja nii jääb neile, kelle majanduslik arusaamine on puudulik ja kes on ühiskonnas enamuses, mulje, et turumajandus ja eraettevõtlus on tõesti ebaaus mäng, mida tuleb karistada ja mille tegevust tuleb igasuguste eeskirjadega tugevasti ohjeldada. Sellega ahistatakse seda mootorit, mis ühiskonna rikkust tõstab.
Enroni ja Worldcomi skandaalid püsisid kaua aega ajalehtede esikülgedel ja TV jaamade prominentsetes uudistesaadetes. Ei mäleta, et sellest oleks palju juttu olnud, et USA aktsiaturgudel on noteeritud umbes 12.000 erafirma aktsiat, nii et kaks või pool tosinat nendest, kes olid seotud skandaalidega, on vaid kübeke tervikust. Üheks sellise materdamise tagajärjeks oli, et keskmise investeerija usaldus aktsiaturu vastu löödi kõikuma, mis pikendas aktsiaturgude langust.
Ülaltoodud rahva teadmatuse tõttu on kerge rahvast veenda, et majanduse globaliseerumine ja vabakaubandus on halvad, kuigi statistika ja tegelikkus vastupidist näitavad. Samuti on rahvale kerge selgeks teha, et see on täielikult Ameerika presidendi võimuses majandustsükleid kontrollida ja selle kaudu töökohti säilitada ja uusi luua. Senini poole kellelgi vaatamata majandusguru Keynesi ja teiste tunnustatud majandusteadlaste teooriatele, õnnestunud tsüklite allaminevat faasi kontrollida. Ülemaailmne majandus liigub oma rütmis, tsüklite kaupa, kus on nii tõusev kui ka langev faas ja suures enamikus kestab tõusev faas umbes kaks korda nii kaua kui langus. Sellega maailma majandus kasvab. Teatud meetmed abistavad, nagu ühe riigi infrastruktuuri väljaehitamine. Selle vast kõige prominentsemaks näiteks on Ameerika president Franklin Roosevelti New Deal 1930-ndatel aastatel, kus riik laenas raha suurte energia ja muude infrastruktuuri projektide ehitamiseks, vähendades sellega painavat tööpuudust. Aastate 1929–1933 depressiooni suurimaks õppetunniks oli, et kaitsetollide rakendamine ja nende tõstmine viib tollisõdadeni, kus kõik tolle tõstsid ja sellega kaubandust ja majandust suuresti halvasid ja depressiooni süvendasid.
Kommentaar: Marksismi võim (5)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Globalismile (nagu marksismile anti)saavad inimesed adekvaatse hinnangu anda alles ajalises perspektiivis .Peidetud õilsate ideede fatamorgaana taha , peab valdama laialdast ja mitmekülgset informatsiooni , et tema tegelikku olemust juba nüüd näha .
Info -tänapäeva suurim relv , on aga monopoliseeritud , selekteeritud ja tsenseeritud (et "kaitsta" inimesi ).
Õndsad on need , kes ei kuule ega näe .
Info -tänapäeva suurim relv , on aga monopoliseeritud , selekteeritud ja tsenseeritud (et "kaitsta" inimesi ).
Õndsad on need , kes ei kuule ega näe .
Mina küll marksismi ja globalismi ühte patta panna ei oska.Majanduse globaliseerumine on toonud alaarenenud maadele häid töökohti ja tugevat majanduslikku kasvu. Nôukogude Liit oli ehitatud marksistlikele ideedele ja tôi rahvale vaesust.
Mul ei ole infot Enroni ja teiste skandaalidesse segatud firmade aktsiakapitali suuruse kohta. Kui Teil need andmed olemas on, oleksin nende eest tänulik. Minu hinnangul on sel puhul tegemist kaugelt vähem kui ühe protsendiga kogu USA aktsiaturgude kapitalisatsioonist, mis on kusagil 8 trillioni dollari suurune.
See, et kriminaalid pankades raha pesevad, on kahjatsusväärne. See riigivarade riisumine,mis toimus Venemaal ja mujal Ida-Euroopas on puhas röövimine, millel ei ole turumajandusega midagi tegemist. Ainult Nôukogude Liidu propaganda Külma Sôja ajal püüdis säärast röövimist turumajanduse sildi alla nihutada.
Tarvo Toomes
Mul ei ole infot Enroni ja teiste skandaalidesse segatud firmade aktsiakapitali suuruse kohta. Kui Teil need andmed olemas on, oleksin nende eest tänulik. Minu hinnangul on sel puhul tegemist kaugelt vähem kui ühe protsendiga kogu USA aktsiaturgude kapitalisatsioonist, mis on kusagil 8 trillioni dollari suurune.
See, et kriminaalid pankades raha pesevad, on kahjatsusväärne. See riigivarade riisumine,mis toimus Venemaal ja mujal Ida-Euroopas on puhas röövimine, millel ei ole turumajandusega midagi tegemist. Ainult Nôukogude Liidu propaganda Külma Sôja ajal püüdis säärast röövimist turumajanduse sildi alla nihutada.
Tarvo Toomes
Jutt on siin ma saan aru demokraatlikust ühiskonnast.
Meil Eestis pole paraku demokraatiast enam haisugi.Siin valitseb ilmselgelt plutokraatia. Kusjuures juhib seda mängu meil reformierakonna esioravast füürer,kes osanud ikka igas olukorras ennast esiritta sättida.
Oli ta ju meil omal ajal punaparteilise ajalehe Rahva Hääl esihääletoru ja kiitis tookord taevani horisondil terendavat kommunismimiraazi.Rahvusliku ärkamise ajal aga marssis juba rahva eesotsas kaasa esiridadesja andis vabaduse eest allkirju. Eesti panga juhina seevastu avas riigi rahahoidla süüdimatutele sahkerdajatele ja lasi vene rubladel lennata Venemaa avaruste salaärisse.(Kümne miljon afäärist ja selle kohtus sirgeks väänamisest te nagunii teate ju kõik.)
Ülikooli ajal aga otsis see süüdimatu oravapojuke ühiselamutubasid läbi,et kusagil jõulukuuske poleks enne aastavahetust.See mees on meil libe kui lutsukala, vehkis siin sügisel enne eurohääletust hüsteeriliselt punalipuga,et ikka rumalavõitu rahvalt see neetud jah sõna kätte saada. Nüüd kaitseb see endine kommu
siin vaid vaprate ja ilusate huve ja ütleb ,et ülejäänud uppujate päästmine on nende endi mure.Me käbikuningas nuumab siin vaid süüdimatult oma oravapesakonda.
Lõpetuseks tänane päevakohane salmike.
Täna Part mul jõudis Rooma
kas joob end ta õhtuks kooma?
kas üürib uhke pilvelaeva
ja sõuab üle eurotaeva?
Ostsime me linnud noored,
rabedad neil munakoored.
Nüüd eurohunt teeb mulle muret,et mu tõulindu sääl ei pure.
Meil Eestis pole paraku demokraatiast enam haisugi.Siin valitseb ilmselgelt plutokraatia. Kusjuures juhib seda mängu meil reformierakonna esioravast füürer,kes osanud ikka igas olukorras ennast esiritta sättida.
Oli ta ju meil omal ajal punaparteilise ajalehe Rahva Hääl esihääletoru ja kiitis tookord taevani horisondil terendavat kommunismimiraazi.Rahvusliku ärkamise ajal aga marssis juba rahva eesotsas kaasa esiridadesja andis vabaduse eest allkirju. Eesti panga juhina seevastu avas riigi rahahoidla süüdimatutele sahkerdajatele ja lasi vene rubladel lennata Venemaa avaruste salaärisse.(Kümne miljon afäärist ja selle kohtus sirgeks väänamisest te nagunii teate ju kõik.)
Ülikooli ajal aga otsis see süüdimatu oravapojuke ühiselamutubasid läbi,et kusagil jõulukuuske poleks enne aastavahetust.See mees on meil libe kui lutsukala, vehkis siin sügisel enne eurohääletust hüsteeriliselt punalipuga,et ikka rumalavõitu rahvalt see neetud jah sõna kätte saada. Nüüd kaitseb see endine kommu
siin vaid vaprate ja ilusate huve ja ütleb ,et ülejäänud uppujate päästmine on nende endi mure.Me käbikuningas nuumab siin vaid süüdimatult oma oravapesakonda.
Lõpetuseks tänane päevakohane salmike.
Täna Part mul jõudis Rooma
kas joob end ta õhtuks kooma?
kas üürib uhke pilvelaeva
ja sõuab üle eurotaeva?
Ostsime me linnud noored,
rabedad neil munakoored.
Nüüd eurohunt teeb mulle muret,et mu tõulindu sääl ei pure.
Arvamus
TRENDING
