„Oma silm on kuningas,“ ütleb eesti vanasõna. Selleks, et olla kursis kõigega, mis maailmas juhtub ja mis meid kas otseselt või kaudselt mõjutab, peaks ise igal pool kohal olema — et oma silmaga näha, mis tegelikult juhtub. Kahjuks ei ole see võimalik, mistõttu tuleb meil kasutada oma meelte pikendust, nagu Marshall McLuhan seda väljendas, milleks on ajalehed, televisioon, raadio ja viimasel ajal ka internet.
Tegelik elu on näidanud, et need meie meelte pikendajad ei ole tihti mitte objektiivsed ja erapooletud, vaid enamikul on oma filtrid, mille kaudu püütakse sündmusi näha ja tõlgendada oma maailmavaate kohaselt.
Iraagi sõda on väga hea näide sellest, kuidas ühte sündmust võib erinevalt valgustada ja lugejatele-vaatajatele-kuulajatele edasi anda. Kui üks ajaleht, TV- või raadiojaam on oma uudiste tõlgenduses võtnud selle suhtes eitava hoiaku, siis on edasiandmises pearõhk neil sündmustel, mis sobivad kokku ajalehe ja TV- ning raadiojaama suhtumisega.
Sõjavastane press edastab ja paneb rõhu peamiselt neile sündmustele, mis nende eitavat suhtumist sõtta tõendab. Langenud ja haavatud sõdurite arv, sõja tõttu elu kaotanud ja vigastada saanud eraisikute arv esineb tihti. Televisioonis on peamisteks raporteeritud sündmusteks terroristide poolt toime pandud plahvatused, mis viimasel ajal tapavad ja vigastavad üha rohkem süütuid eraisikuid. Vangivõetud terroristide väidetav väärkohtlemine ja nende inimõiguste rikkumine toovad ajalehtede esikülgedele paksud pealkirjad ja pikad kommentaarid. Saddam Husseini poolt massiliselt mõrvatud süütute iraaklaste haudadest hiilitakse mööda, need ei leia tähelepanu, ehk siis peidetult kusagile ajalehe sisemusse.
Enamiku meedia kohaselt on Iraak ikka ei muud kui üks suur õnnetus, sellele vaatmata, et on peetud kolm rahvahääletust, mille kaudu on loodud Iraagi demokraatlik põhiseadus, on demokraatlikult valitud valitsus, on väljaõppel politseiüksused ja armee. Iraagi kodanikele on tagatud põhilised kodanikuõigused, mis kaitsevad neid suvalise vahistamise ja piinamise ning hukkamise eest. Enamikes Iraagi provintsides kulgeb elu rahulikult, aga seda ignoreeritakse, sest see pole põnev uudis.
See on inimlikult arusaadav, et kui aastast aastasse säärast filtreeritud ja eelarvamustega uudisteteenindust jälgitakse, siis inimesed tõesti arvavad, et enamik, mis Iraagis juhtub, on negatiivne ja et Saddam Husseini kukutamine ameeriklaste ja nende liitlaste poolt on suur ebamoraalne eksitus.
Vastukaaluks võiks vahetevahel lugeda neid ajalehti, vaadata TV- või kuulata raadiouudiseid, mis on vastupidise filtriga või püüavad olla erapooletud, nii palju kui see võimalik on. Kahjuks need on suures vähemuses.
Kommentaar: Meedia paratamatult peseb meie ajusid
Arvamus
TRENDING
