prof. Peeter Järvelaid
Eesti Mereakadeemia rektor 2006-2007


Positiivne ja negatiivne poliitika. Ilmselt kulub hulk aega, enne kui selgub kogu tõde, kas meie valitsuse otsus öelda „ei“ Läänemere põhja planeeritava gaasitoru uuringute osas omas üldse mänguruumi. Arvatavasti polnud valitsusel 20. septembril 2007 mingit võimalustki langetada teistsugust otsust. Siin tasub süüdistamise-õigustamise asemel püüda endale selgeks teha, mis on Eestil kui mereriigil ligi 20 aasta jooksul tegemata jäänud. Olemasoleva info kohaselt oli ikkagi tegemist ühe juhtimisprobleemiga, kus poliitilisest ummikseisust tuli leida kolmas tee, kuna mõlemad võimalikud otsused olid halvad. See tingis olukorra, kus mitte ainult Eesti suhtes ebasõbralikud, vaid ka suhteliselt neutraalsed riigid kalduvad arvama, et tegemist on väikese, tigeda ja poliitikute poolest „jupijumalate“ riigiga.

Kuidas olla mereriigis peremees? Laste käitumises võib täheldada teatud stereotüüpi – liivakastis puhkeva tüli korral teeb mõni laps kiirelt otsuse võtta oma asjad ja lahkuda. Nagu teada, jääb ta aga pikas perspektiivis kaotajaks, sest teised mängivad liivakastis edasi, lahkuja unustatakse peatselt ja keegi ei püüagi teda tagasi kutsuda. Vastupidi – mängukaaslased näevad kergendusega, et neil on nüüd hoopis rohkem ruumi. Minnes liivakastist merele, on selge, et mereriigi staatus eeldab riigi ja tema institutsioonide võimet käia merel ja teha seal töid rahvusvahelisel tasemel. See aga tähendab, et riigil peavad olema mitte ainult reisi-, sõja-, kauba- ja kalalaevad, vaid ka vajalikud universaalsed uurimis- ja õppelaevad.

Merepoliitika ja uurimislaevad. Milline oleks siis olnud Eesti jaoks otsus gaasitoru uuringute osas? Vastust sellele küsimusele teavad isegi need, kes merendusega ei tegele. Nad väidavad nimelt, et Eesti oleks pidanud ütlema, et me oleme küll uuringuga nõus, aga selle „tellib ja viib läbi Eesti riik ise, esitades arve Nord Streamile”.

1990. aastatel arvati, et Eestil on kasulikum oma uurmislaeva(de)st lahti saada ja need müüdi võileivahinna eest välismaale. Et aga „kõlbmatu uurimislaev“ teenis hiljem edukalt Rootsi mereväge ja meie naaberriiki uurimislaevana, siis oli selge, et võõrandamisotsuse taga olid mingid muud huvid. Rahva arvates lihtsalt „ärastati“ küllaltki korralik uurimislaev. Täna on Eesti olukorras, et kuigi Nord Streami plaanid on vähemalt 10 aasta vanused, polnud riik otsustamise hetkel, 20.septembril 2007 jõudnud nii kaugele, et ta omaks universaalset uurimis- ja õppelaeva, mille väljakoolitatud meeskond ja uurijatekogu suudaksid endale võtta uurimisülesande ja realiseerida selle rahvusvaheliselt aktsepteeritaval tasemel. Kui me oleks uurimis-õppelaevade muretsemise ajal ette näinud kas või sedasama võimalikku Nord Streami tellimust, siis paljud kulud, mis olnuks vajalikud kõnealuse laeva kordategemiseks, oleksid saanud suuresti kaetud juba ühe sellise mahuka tellimusega. Jutt käib pikemaajalisest planeerimisest ja mitte hetke poliitilise või erakondliku kasu tagaajamisest. Eesti kui soliidse, väikese ja tubli mereriigi maine kaaluks selle kindlasti üles. Järgnevad põlved oleksid aga poliitikutele tänulikud sellise otsuse eest, kuid seda otsust ei saa kasutada lähiaja poliitilise kasu vahetusekvivalendina. Miks pole sellist otsust Eestis kui mereriigis seni ikkagi tehtud?

Kui me ka tulevikus oleme sundseisus, peame me igasuguste mereuuringutega seotud probleemide tekkimisel ütlema taas ei, sest mingi positiivse otsuse jaoks (kas jah-otsus või siis näiteks võimalik jah reservatsioonidega) pole me võimelised just oma tehnilise merelise küündimatuse tõttu uurimistöödeks.

Meie merendusteadlased ei saa ilma korraliku rahvusvahelise mainega uurimislaevata neid töid teha ja ka nende enda professionaalne areng on tehnilistes võimalustes kinni. Suurte tellimuste saamiseks tuleb uurimislaeval ette näidata varasemate tellimuste ja tööde kvaliteedi kinnitusleht. Seda teavad nii teadlased, ärimehed kui poliitikud. Meie teadlased pole paraku saanud viimasel 20 aastal seda positiivset nimekirja koostada, sest pole olnud ei laeva ega vajalikke seadmeid. See on omakorda põhjustanud kaadrinappuse, sest pole perspektiivi tipp-spetsialiste koolitamiseks.

Merepoliitika ja mereharidus. Tulles meie loo lõpul pealkirja juurde, on selge, et siin on tehtud viide tuntud muinasjutule „Kuningas on alasti“. Asjade õigele teele juhtimiseks on vaja vahel üht last, kes julgeb öelda, et meie mereriik Eesti on paraku täna ikka veel tehnilise uurimis- ja õppelaeva poolest „alasti“. See, et vanad kalalaevad jagatakse erinevatele mitte-spetsialiseerunud õppeasutustele on väga lühinägelik tee. Eesti peaks loobuma sisemisest konkurentsist ning looma Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Mereakadeemia baasil konsortsiumi, mis ühendaks kogu mereteaduse ja -hariduse potentsiaali ühte keskusesse. Haridus- ja teadusministeeriumis on olemas nende kolme osapoole ühiste kavatsuste kokkulepe, mis oli mõeldud Eestile moodsa uurimis-ja õppelaeva ehitamiseks, mis oleks Merekaadeemia kui tehnilist poolt kõige paremini valdava institutsiooni käes. Mereakadeemia ja tema Merekool tagaksid siis moodsa laeva käigushoidmise ja mehitamise. Ühises koostöös osapoolte vahel, millega saaksid ühineda nii meie kaitsejõud (merevägi) või nt piirivalve ja kus projekte võiks vahendada Teaduste Akadeemia koostöös Eesti Teadusfondiga. Olulised ja õiged sammud on juba astutud, miks mitte minna edasi ja lõpetada merendusalaste rahade „väikese teki enda peale kiskumine“? Sellest ei võida Eestis tegelikult keegi. Tuleb olla ettevaatlik ja vastutustundlik ka protsesside suhtes, et suurematel avalik-õiguslikel ülikoolidel ei tekiks soovi „ajada katlasse“ meie mereharidust tervikuna või selle osi.

Eesti Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt leiab, et elanikkonna vähenemise ja ülikoolide alarahastamise tõttu tuleb muret tunda majanduse jätkusuutlikkuse pärast. Merehariduses ja merendusteaduse alal on tegelikult mure päris suur, sest rõõmustavat kindlust ja silmnähtavat toetust riigi poolt on kaks viimast aastakümmet pakkunud vähe. Ehk ajad muutuvad siiski positiivsemaks? Eesti on ju mereriik ja mere ääres asuv riik peaks seisma ikka näoga mere poole.

Märkmed: