Esiteks võime rõõmu tunda selle üle, et presidendiks valituks osutunud Barack Obama on osalt aafrika päritolu. See on suur võit Ameerikale ja inimkonnale üldse! Jälgides valimiskampaaniat paneb imestama, et vabariiklaste kandidaat John McCain üdse niipalju hääli sai – 47%.

Meedia oli tugevalt Obama poolt. Kõik kolm suuremat TV jaamade gruppi – ABC, CBS ja NBC ning ka CNN – toetasid Obamat. Seda tegid samuti mitmed suuremad ajalehed nagu New York Times, Los Angeles Times ja Washington Post. Raadiojaamad olid enamikus McCaini poolt, kuid nende mõju on võrreldes TV ja ajalehtedega palju väiksem. Valdava enamuse ajakirjade esikaantel võis näha Obama pilti. Tema valimiskampaania oli paremini üles ehitatud ja läbi viidud kui vastase oma. Ka moodsat infotehnoloogiat oli palju paremini ära kasutatud. Peale selle laekus Obamale valimispropagandaks poole rohkem raha kui McCainile.

Nüüd, kus valimisvõit on käes, tuleb tulevasel presidendil hakata tegelike probleemidega otse tegelema ja raskeid otsuseid langetama.

Valimiskampaanias lubatud tulumaksu vähendamine 95%-le ameeriklastest ja tulumaksu tõstmine ülejäänutele – neile, kes teenivad aastas $250.000 või rohkem, on küsitav. Kas praeguse majanduskriisi ajal on seda võimalik ellu viia? Nagu teame, on praegune Ameerika valitsus lubanud kasutada ligi triljon dollarit tulumaksumaksjate raha Ameerika majanduse stimuleerimiseks ja hädasolijate abistamiseks. Obama on selle poolt. Kust aga tuleb see raha? Eks ikka kas praeguste või tulevaste maksumaksjate taskutest.

Paljud parempoolsed poliitikud on sellise raha kulutamise vastu, sest see ei karista hooletuid riskivõtjaid, vaid hoopis vähendab või isegi likvideerib nende kaotusi. See ei ole õiglane nende suhtes, kes olid ettevaatlikumad ja tegutsesid oma majanduslike võimaluste piirides. Peale selle tekib küsimus, kust tõmmata abistamise piir? Nagu teame, on juba esialgu ette nähtud hädalistele – ülejõu käivate hüpoteekide omanikele ja Wall Street’i investeerimispankadele – lisandunud mitmed teised majandussektorid, nt. autotööstus. Selle toetuspiruka jagamisega tekivad kindlasti omad probleemid, mida ei ole kerge lahendada.

Selle taustal tuleb Obamal kindlasti raskusi oma lubaduste täitmisega, et kasutada riigi raha tervishoiu ja hariduse parandamiseks, rääkimata tulumaksu vähendamisest 95%-le USA maksumaksjatele. Lisaks sellele on praegusel kriisihetkel kardetav tõsta nende tulumaksu, kes teenivad aastas $250.000 või rohkem, sest paljud nendest on väikeettevõtjad, kes on peamised uute töökohtade loojad. Nende suurem maksustamine aitab kaasa majanduskriisi süvenemisele.
Välispoliitika alal on Ameerikale Obama kaudu avanenud palju suuremad võimalused, sest suur osa maailmast suhtub positiivselt Obama presidendiks valimisesse. Küsimus on, millisel määral suudab ta seda ära kasutada.

Vasakpoolsetele poliitikutele on suurema osa raadiojaamade parempoolne hoiak pinnuks silmas. Selle olukorra „parandamiseks“ on oodata seadust nimega „Õigluse doktriin“ (Fairness Doctrine), mille alusel valitsus saab õiguse teha ettekirjutusi, et raadiojaamade uudiseid ja poliitikat käsitlevates saadetes antaks võrdselt aega nii vasak- kui parempoolsetele kommentaatoritele ja et raadiojaamade juhatustes oleks nii vasak- kui parempoolsete vaadetega inimesi.

Imelik on, et seda ei nõuta ei TV-jaamade ega ajalehtede tegelastelt. Kas säärane kaudne tsensuur on Ameerika põhiseadusega kooskõlas?

Märkmed: