Vastus: selles, kui erinevad on president Vladimir Putini mured president Bushi omist seoses 2008.a. presidendivalimistega, mis mõlemal ees seisavad. Bushil õieti ses asjas muresid ei olegi. Ta paneb vaid oma ameti maha üle 200 aasta kestnud põhiseadusliku korra alusel, mis ei luba tal enam kolmandaks ametiajaks kandideerida. Venemaal on aga juba alanud liikumine Putini kolmandaks vooruks ametisse kinnitamiseks — põhiseaduse vastaselt — ja see ähvardab hävitada viimsedki riismed Vene haprast demokraatiast.
Liikumist, mille lipukirjaks on „Putin, püsi paigal, ära lahku!“, näivad kandvat sellised pahaendelised ideed nagu natsionalism, fashism, ksenofoobia ja rassivaen. Moskva Carnegie instituudi väljaande „Poolt ja vastu“ toimetaja Masha Lipman kirjutab Washington Post’is, et „püsi, ära lahku“ kihutustöö püüab rahvahulkadesse sisendada hirmu selle vastu, mis võiks Venemaale juhtuda ühe natsi või fashsisti võimuletulekul — ja kuivõrd palju eelistatavam sellisele „füürerile“ oleks „Vova“ Putin. Lipman jätkab: „Idee, et Kreml võiks kasutada natsistliku riigipöörde riski õigustusena (demokraatlike presidendi-)valimiste tühistamiseks ja Putini ametiaja pikendamiseks, on vaid üks mitmest valitsusringkondades ringlevatest 2008. a. stsenaariumidest ... Putin ja ta abid õhutavad nüüd ümberpiiratud tsitadelli mentaliteeti, kasutades sõjakat, nõukogulikku retoorikat ja sisendades muljet, nagu püüaks Lääs Venemaad kahjustada.“ (WP, 29.märts).
Lipman nendib ka, et Putini poliitika on etendanud tähtsat rolli rassivaenu õhutamisel eri rahvusgruppide vahel hüüdlausetega nagu „Venemaa venelastele!“ või „vähemusrahvuste võimu tuleb piirata!“. Keskseks väiteks on aga, et 2008.a. võib saada presidendiks mõni „fashistlik hullumeelne“, „seetõttu nõudkem, et Putin jääks ametisse edasi!“
Post’i kaastöölisele on jäänud mulje, et sellele propagandale võivad olla kõige vastuvõtlikumad just vene noored. Otse risti vastupidisel arvamusel on Ameerika tuntumaid politolooge, endine presidendi pea-turvanõustaja Zbigniew Brzezinski. Tema leiab, et kogu endisel nõukogude võimualal on pärast külma sõda toimunud sugupõlvede eraldumine ja järjepidevuse katkemine. Ta kirjutab Wall Street Journal’is: „Noorem nõukogudejärgne generatsioon on muutumas üha läbematumaks ja tülgastunumaks sellest bürokraatlikust ja korrumpeerunud autoritarismist, mis on laialt levinud selles piirkonnas. Uus poliitiliine opositsioon ammendab oma elujõu peamiselt sellest generatsioonide eraldumusest.“
Brzezinski diagnoos kehtib tõenäoselt pigem Vene endiste koloniaalvalduste kui Venemaa enda kohta. Tuues näiteks Gruusia presidendi Saakashvili ja Ukraina presidendi Jushtshenko, ennustab Brzezinski: „Nõukogude Liidu endise võimuala tulevik sõltub ilmselgesti rahvajuhtidest nagu nemad.“ (WSJ, 29. märts). See on ilmsesti ka USA presidendi vaade. Brzezinski loeb seda välja Bushi kavatsusest külastada ka Lätit seoses oma tseremoniaalvisiidiga Moskvasse 9. mail. Teatavasti kohtub Bush siis Riias kõigi kolme Balti presidendiga.
Seega saab Putin loogilise vastuse oma katsele teha 9. maist stalinismi võidupüha, kuigi see päev ei tähista muud kui punaarmee võitluste lõppu II maailmasõjas (kui Ameerika vägede võitlus Jaapaniga veel jätkus). Putini kava kohaslt peaks 9. mai meenutama Vene rahvale nende kadunud impeeriumi hiilgust ja võimu. Kuid see lootus on juba praegu mõranemas (Eesti ja Leedu ei lähe Moskvasse), nagu on mõranenud Putini katsed panna „omad mehed“ ametisse Gruusias, Ukrainas ja Moldovas.
Aastani 2008 on veel palju aega, kuid ühes võib olla kindel: järgneva kolme ja poole aasta kestel võime Kremlist oodata veel mitmeid uusi katseid Vladimir Putini ametiaja pikendamiseks.
Kommentaar: Milles erineb Venemaa lähitulevik Ameerika omast?
Arvamus
TRENDING
