Vastus sellele küsimusele saab tegelikult olla vaid hüpoteetiline ja tõenäoline.
Terroristid on Ameerikat rünnanud juba kümmekond aastat. Esimene rünnak New Yorgis asunud Maailma Kaubanduskeskusele toimus a. 1993. Ameerika saatkondi Tansaanias ja Keenias pommitati mõned aastad hiljem ning ameerika sõjalaev „Cole“ langes samuti rünnaku ohvriks. USA kandis neis rünnakutes inimohvreid, kuid ta vastus nendele oli tagasihoidlik.
2001.a. 11. septembri terrorirünnak, mis nõudis umbes 3000 süütu inimese elu, viis aga sõjakäikudeni Afganistani ja Iraaki. Kahjuks tundsid paljud inimesed Kanadas heameelt selle viimase terroristliku rünnaku üle, väites, et Ameerika on selle oma välispoliitikaga ära teeninud. Seda akti võib kõrvutada rünnakuga Pearl Harbourile, mis samuti pandi toime ilma sõda kuulutamata.
Nende kahe sõjakäigu (eriti viimase) vastu leidsid aset suured, peamiselt vasakpoolsete ideoloogide poolt õhutatud meeleavaldused. Afganistani valitsusele anti aega al-Qaida terroristide väljaandmiseks. Et sellest keelduti, käivitati sõjategevus.
Kui seda poleks tehtud, ei oleks Afganistani tüdrukutel ikka veel võimalust kooli minna ega haridust saada. Linnatänavatel oleksid endiselt liikunud kombluspolitseinikud kontrollimas, kas naiste burkad on eeskirjade kohased ja kui mitte, siis neid halastamatult füüsiliselt karistamas. Aeg-ajalt oleks rahvas aetud sundkorras staadionile kokku vaatama, kuidas kohalike usudogmade vastu eksinuid üles puuakse. Mullad kutsuksid aga selle üle rõõmustama, sest usk on jälle puhtamaks saanud!
Kõige hullem aga on see, et al-Qaida treeninglaagrid oleksid ikka alles, ette valmistamas terroriste rünnakuiks Läänemaailma vastu. Ega Ameerika üksi ole „Suur Saatan“, selle terminiga iseloomustatakse ka teisi lääneriike.
Rünnak Afganistanile purustas al-Qaida juhtide illusiooni, et Läänemaailm eesotsas Ameerikaga on nõrk ja arg. Vangilangenud al-Qaida terroristid on ülekuulamisel andnud suhteliselt hea ülevaate sellest, kuidas seda organisatsiooni finantseeritakse ja kes seda teevad; millised on al-Qaida katteorganisatsioonid ning kes on selle liikmed ja toetajad. Info, mille abil on kõnealust organisatsiooni suuresti nõrgestatud. Selle juht Osama-bin Laden on aga põgenenud kusagile koopasse selle asemel, et pühenduda uutele terroriaktidele. Sellest on kasu tervele maailmale.
Kahjuks tõlgendatakse paljudes islamimaades Koraani äärmuslikul viisil, mistõttu mitmete ülikoolide tudengid ei õpigi palju muud peale Koraani ja Läänemaailma vihkamise. Praktiliseks eluks puuduvad neil teadmised ja paljud on töötud. See moodustab soodsa pinnase terrorismisõdurite värbamiseks. Äärmuslik islamism on seega suur ja pidev hädaoht Läänemaailmale.
Kui Saddam Hussein oleks Iraagis ikka veel võimul, oleks üks Läänemaailma vihkav võim veel tegutsemas. 24 miljonit iraaklast elaks ikka veel hirmuvalitsuse all ja massihauad suureneksid. Saddam Hussein finantseeris terroriste ja koostöö al-Qaidaga oleks üks tõenäoline võimalus. Torkab silma, et lääne massimeedia ignoreerib pea täielikult Iraagi kodanike kannatusi Saddami rezhiimi ajal ja praegu käimasolevat demokratiseerimisprotsessi. Jääb mulje, et seal on ainult kaotused ja segadus ning midagi positiivset polegi juhtunud. Säärane pooltõde pöörab efektiivselt tõe peapeale.
Tekib küsimus, kas tõesti neil, kes nende kahe sõjakäigu autorit ja kahe riigi terrorismist vabastajat, president Bushi, nii südamest vihkavad, pole mingit inimlikku kaastunnet terrori all kannatanute vastu? Arvatavasti on, kuid vasakpoolse meedia poolt edastatav sõnum on sedavõrd president Bushi ja Ameerikat vihkav, et inimestel ei jätku lihtsalt aega ega tähelepanu Iraagis valitseva tegeliku olukorra jaoks.
Kui Ameerika oleks imperialistlik võim, nagu seda oli N. Liit ja Lääne-Euroopa maad möödunud sajanditel, kus vallutatud maid hakati majanduslikult ekspluateerima ja kõik poliitilised otsused langetas vallutaja, siis oleks meil täielik õigus olla Afganistani ja Iraagi sõdade vastu. Sest sel juhul oleks tegemist rahvaste orjastamisega. Ameerikal ei ole aga säärast kavatsust. Algusest peale on eesmärgiks seatud aidata nendel riikidel iseseisvuda demokraatlikul teel nii poliitiliselt kui majanduslikult. Seda tegi USA ka peale II maailmasõda Jaapanis ja Saksamaal. Viimastest kasvasid Ameerikale tugevad majanduslikud võistlejad.
Kui Ronald Reagan oli Ühendriikide president ja N. Liit veel eksisteeris, olid need samad vasakpoolsed meediategelased, akadeemikud ja intellektuaalid, kes praegu Bushi ja Ameerika-vastast viha õhutavad, ametis president Reagani materdamisega. Tema kavandatud raketitõrjesüsteem risiti ümber agressiivseks „Tähtede sõjaks“ ja levitati arusaama, et N. Liit on rahuarmastav riik ja president Reagan sõjaõhutaja.
Kui president Reagan oleks neid jõude kuulda võtnud, poleks olnud sugugi kindel, et N. Liit oleks nii kiiresti kokku varisenud ja Eesti vabaks saanud.
Kommentaar: Mis oleks juhtunud, kui Afganistani ja Iraagi sõda poleks olnud? (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
KAHJUKS??? KAHJUKS tundsid mõned inimesed kanadas kahjurõõmu?? mis loll jutt see on? Enamus maailma rahvastikust (ka nn lääneriikidest) tundis siirast rõõmu... Kahju, et ainult 3000 inimest hukkus. Ma oleks palju õnnelikum kui hukkunuid oleks olnud kümme korda rohkem. Ja ma ootan siiralt päeva mil USA saab oma välispoliitilise idiootsuse eest veel sadu kordi valusamalt nuhelda.
Saba jalge vahel kui peksasaanud peni USA "rahuvalvaja" peagi häbi silmad täis kodu poole õnneks venib..
Lp. Härra Toomes.
Kui juba juttu "pooltõdedest", küsiks äkki kuhu jäid need "kindlad tõendid" masshävitusrelvade olemasolust mis Bushi sõnade järgi olemas olid? Kas see jutt oli isegi pool tõsi?
Ütlen juba ette ära et ma ei ole USA vihkaja ja palun mind mitte selleks ka tembeldada. Kõik kellel on küsimusi selle "sõja" suhtes pole veel USA või BUSHi vihkajad, elu pole nii must-valge.
Kui juba juttu "pooltõdedest", küsiks äkki kuhu jäid need "kindlad tõendid" masshävitusrelvade olemasolust mis Bushi sõnade järgi olemas olid? Kas see jutt oli isegi pool tõsi?
Ütlen juba ette ära et ma ei ole USA vihkaja ja palun mind mitte selleks ka tembeldada. Kõik kellel on küsimusi selle "sõja" suhtes pole veel USA või BUSHi vihkajad, elu pole nii must-valge.
Arvamus
TRENDING
