ESTO — kuidas edasi?
Äsjalõppenud edukas ESTO Riias (veelkord tänu korraldajatele!) kutsus esile mõttevahetuse järgmise ESTO asukoha ja ESTOde üldise saatuse üle. Olen näinud kaht põhjalikumat selleteemalist artiklit: Vello Ederma, „ESTOde tulevik” (Vaba Eesti Sõna) ja Ülo Ignats, „ESTO elab siiski” (Stockholmi Eesti Päevaleht). Tõenäoliselt on veel teisi.
Mõlemad ülalmainitud autorid leiavad, et ESTOsid tuleks jätkata, kuigi järgmise ESTO teema, otstarve ning asukoht nõuavad hoolikat kaalumist. ÜEKNi esimehe Ylo Ansoni arvates on ESTO peafunktsiooniks väliseestlaste rahvustunde uuselustus („patareide laadimine”). Ü. Ignats mainib võimalust ESTO kaudu Eesti kultuuri välismaal tutvustada. Neil ja teistel argumentidel on igal oma kaal. Lubatagu, et lisan ka omapoolse arvamuse.
Minu arvates tuleks silmas pidada ESTO algset põhiideed. Kuidas ja mis põhjusel loodi ESTO? Esimese ESTO — Ülemaailmsed Eesti Päevad 1972 — kaks tähtsamat sihti olid:
a) ühendada võõrsile laialipillatud eesti pagulaskond;
b) juhtida maailma tähelepanu Eesti saatusele — nõuda Eestile vabadust.
Seda suurkogunemist ning demonstratsiooni tuli läbi viia välismaal, sest meil teist võimalust polnud. Eesti oli tol ajal suletud ja sealne rahvas meist olude sunnil ära lõigatud. Ja nii oli, et ehkki „ülemaailmne”, hõlmas ESTO füüsiliselt ainult pagulaseestlasi. Ometi kõnelesime ja tegutsesime kogu eesti rahva nimel teadmises, et Eestis üritusele igati kaasa elati.
Samas vaimus kulgesid ESTOd 1976, 1980, 1984 ja 1988. ESTO 92 ajaks oli Eesti Vabariik küll taastatud, kuid ettevalmistused olid tehtud ja polnud võimalik asja muuta. Seepärast kujunes ESTO 96 (pool Rootsis, pool Eestis) senise ESTO idee lõpp-punktiks. Eesti oli vabanenud ja vähemalt sümboolselt olime kodumaale tagasi pöördunud.
On oluline mõista, et näiliselt endist traditsiooni jätkavad ESTOd Torontos (2000) ja Riias, olid siiski uuelaadsed. Ehkki globaalsust ja kogu rahva nimel esinemist rõhutati edasi, olid need üritused eeskätt väliseestlaste pidupäevad. Eestlasi Eestis puudutasid nad vähe. Seda tunnistab ka Vello Ederma tähelepanek, et „Kodu-Eesti ajakirjanikud (on)… ESTOd juba maha matnud… kuna nemad ei tea sellest üritusest midagi ja ei suuda seda tunnetada“.
See on mõtlemapanev arvamus. On tekkinud olukord, kus eestlased Eestis korraldavad (oma valitsuse all) laulupidusid, meie välismaal aga (ÜEKNi juhtimisel) ESTOsid — mõlemad ikka sama, globaalse Eesti rahva nimel. Muidugi pole mingit keeldu ühel poolel teise pidupäevast osa võtta. Pealegi on rahvuslikud peod alati teretulnud, ükskõik kus neid peetaks ja kes neid korraldaks. Siiski ei saa eitada, et tegemist on teineteisest võõrandumisega (alienation). See järeldus võib tunduda üllatav, kuid välismaalastest sõbrad juhtisid kohe mu tähelepanu sellele. Arvestades Eesti rahva arvulist piiratust, tundub tõepoolest imelik, et oleme hakanud teravalt rõhutama „meie” ja „nemad”. „Meie” vajame ESTOsid, „nemad” aga laulupidusid.
Mida mina siis soovitan? Tuleks uuesti elustada kunagine Välis-Eesti päev Tallinnas. Ühtlasi tuleks laiendada selle sisu ESTO mõõtmeteni ning teda pidada nagu ESTOt, iga mõne aasta järel. V. Edermal on õigus, et üritus olgu eraldi laulupeost, sest kumbki on erilaadne ja nende koos korraldamine viiks ülekoormatuseni.
Ülaltoodud lahendus võimaldab endiselt väliseestlaste osavõttu nii Siberist, Austraaliast kui Ameerika mandrilt. Teiseks seoks ta neid rahvaga Eestis — mis peaks ju olema sellise kogunemise põhiidee. Kolmandaks võimaldab kokkutulek Eestis ka kohalikel eestlastel sellest osa võtta — mis näiteks Los Angelese ESTO puhul oleks võimatu. Neljandaks on säilitatud ESTO globaalsuse idee, ehkki uues vormis. Viiendaks langeks ära majanduslik dilemma: kas kulutada raha ESTOle minekuks või Eesti külastamiseks.
Eeltooduga pole kuidagi välistatud lokaalsed pidupäevad — Läänekalda Eesti Päevad, Põhja Ameerika Eesti Päev jne. Neid tuleb jätkata ja nendest endiselt osa võtta. Terve eesti rahva nimel kõnelev ESTO-taoline üritus peaks aga toimuma Eesti pinnal. Vastasel korral oleme ikkagi vaid „meie“ ja „nemad”.
Kommentaar: Nagu mina seda näen: (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Tervitan esimest 100% arukat artiklit sel teemal. Kirjutan kahe käega alla. "Meie" ja "nemad" jäävad, sinna ei saa midagi parata, kuid teravust nende vahel on võimalik leevendada ja selleks peaksime koondama kogu oma jõuvarud. On tõsiasi, et "Estod" oma originaalsel kujul on oma aja ära elanud, kuid neid täiesti kaotada pole õige ega vajalik.
Arvamus
TRENDING
