Oswald Spengler kirjutas sellise pealkirjaga teose I maailmasõja lõpul ja teose teise osa paar aastat peale selle lõppemist. Oma teoses võrdles ta riike ja rahvusi inimeste ja teiste organismidega, mis sünnivad, kasvavad, saavutavad oma õitseaja ning hakkavad siis alla käima ja närtsima, kuni lõpuks surevad.

Spengler oli tohutu lugemusega inimene, ta oli teadlik filosoofiast, kirjandusest, füüsikast, keemiast ja bioloogiast. Teos on päris raskesti loetav, kuna seal on toodud nii palju võrdlusi ja neid analüüsitud. Nagu pealkiri ütleb, ennustas ta Õhtumaa ehk Euroopa (peamiselt Lääne-Euroopa) allakäiku. Oli ju Õhtumaa renessansiajast peale andnud maailmale väga palju nii kultuuriliselt kui ka teaduste alal ning õitses majanduslikult.

I maailmasõda oli küll Euroopat laastanud, mistõttu võis arvata, et teekond allapoole oli alanud. Siiski oli Inglismaa ikka veel suure impeeriumi keskpunkt ning Prantsusmaa, Holland ja Belgia omasid asumaid paljudes paikades. Sõja kaotanud Austria-Ungari keisririik lagunes mitmeteks väikesteks riikideks ning teine kaotaja, Saksamaa tegi läbi kaks majanduskriisi — esiteks hüperinflatsiooni ja siis depressiooni, kuid Hitleri majandusministri Schachti juhendusel taastus Saksamaa majandus suurepäraselt. Sündivus oli peaaegu kõigis Euroopa maades kõrge, rahvaarv kasvas.

II maailmasõda laastas Euroopat uuesti ja on küsitav, kas ilma Ameerika sõjalise ja majandusliku abita oleks Lääne-Euroopa demokraatiad ja N. Liit võitjaks tulnud. Peale sõda oli nii majanduslik kui teaduslik raskuspunkt Lääne-Euroopast Ameerikasse nihkunud. Euroopa maad kaotasid oma asumaad.

Sotsiaaldemokraatlikud ideed, feminism ja poliitiline korrektsus juurdusid pikapeale väikeste tagasilöökidega Lääne-Euroopa riikides. Valijad nõudsid ja nendele anti külluslikud sotsiaalprogrammid, head pensionid, tasuta tervishoid, pikad, 6—8-nädalased puhkused aastas, mis olid majanduslikult rajatud sellele arusaamisele, et iga pensionäri kohta leidub vähemalt viis tööealist kodanikku, kelle tulumaksudest need programmid kinni makstakse. Valitsused suurenesid ja üha rohkem reguleeriti tavakodaniku elu. Kõrged tulumaksud ja paljud eeskirjad ahistasid majanduse kasvu, mis jäi vahel väga väikeseks ja negatiivseks.

Isikuvabaduse ideed, mis kodanikele valitsuselt üha suuremaid hüvesid nõudsid, leidsid soodsa vastuvõtu kodanike hulgas. Ateism levis ja usk taandus. Üha rohkem nihutati isiklikku vastutust riigi kaela, olgu see siis näiteks vanurite või ka laste eest hoolitsemine. Kuna abiellumine tähendab kohustust, siis langes abielude, ja kasvas vastavalt vabaabielude arv. Perekonnasidemete lõdvenemisega langes ka sündivus.

Selleks, et riik või rahvas arvuliselt püsiks, on vaja, et iga naise kohta sünnib 2,1 last. Prantsusmaal on praegu iga naise kohta 1,9 last, Saksamaal ja Austrias 1,3, Itaalias 1,2, Hispaanias 1,1 last. Eestis on see arv muide 1,4, Kanadas 1,5 ja USA-s veidi üle 2,1 ning Venemaal 1,2. Islamiriikides ja Euroopas elavatel muhameedlastel on need arvud 4 ja 5 vahel. Prantsusmaa suhteliselt kõrget sellekohast näitajat võib osaliselt seletada asjaoluga, et seal on suur hulk moslemi-immigrante, kelle sündimus on kõrge. Nagu teada, on ka teistes Lääne-Euroopa riikides islami-immigrante, kelle sündimus on kõrge. Arvatakse, et Euroopas on kokku umbes 50 miljonit muhameedlast.

Pole vaja kõrgemat matemaatikat ennustamaks, et näiteks Hispaanias langeb järgmise generatsiooni vältel hispaanlaste arv praegusega võrreldes poole peale ja et seal viibivad kõrge sündimusega moslemid saavutavad üha suurema poliitilise võimu demokraatliku süsteemi alusel, kuna nende osakaal riigis suureneb. Viimaste omapäraks on see, et nad ei võta kergesti omaks oma uue asukohamaa väärtusi ja kombeid, vaid nõuavad pahatihti oma põhimõtete ja tavade rakendamist uues ühiskonnas. Euroopas valitseva poliitilise korrektsuse tõttu on nendele nõuetele päris lahkesti vastu tuldud.

Eurooplaste vaimne selgroog on tugevasti nõrgenenud. Hedonistlik, elunautiv elustiil on toonud kaasa madala sündimuse, mis lõikab majandusliku aluse heldekäelistelt sotsiaalprogrammidelt ja pikas perspektiivis viib rahva kadumisele. Ees ootab ka kokkupõrge euroopalike ja islamiväärtuste vahel. Need on kaks tugevat jõudu, mis Õhtumaad allapoole viivad. Kas ollakse valmis neid jõude peatama?

Märkmed: