Kalvi Kõva
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär, Riigikogu liige
Aastavahetuse paiku ületas töötute inimeste arv Eestis 100.000 piiri. Nii sünge numbri mõjul mahenes silmnähtavalt võimuliidu juhtpoliitikute retoorika. Isamaa ja Res Publica Liidu liidrite kõnepruuki siginesid jaanuaris sõnapaarid „hooliv konservatism“ ja „sotsiaalne hoolivus“. Mart Laar tunnistas, et ta enam ei arva, nagu oleksid kõik töötud ise oma saatuses süüdi.
Üksjagu on teisenenud ka peaminister Andrus Ansipi optimism – valitsusjuht, kes veel õige hiljuti eitas igasuguseid probleeme, räägib nüüd sellest, et Eesti oli nii suureks töötuse laineks hästi ette valmistunud ja suudab töö kaotanud inimesi tõhusalt toetada. On tõsi, et tänu sajandi alul sotsiaaldemokraatide poolt loodud töötuskindlustusele saavad koondatud enam kui pool aastat suhteliselt valutult ära elada. Riigiisad on aga pannud silmad kinni fakti ees, et Eesti on langenud pikaajalise töötuse küüsi, mis tähendab, et need tuhanded inimesed, kes pole 7 kuu vältel tööd leidnud, peavad edasi leppima vaid 1000 krooni kanti jääva töötu abirahaga. Lisaks veel need tuhanded, kellele töötukassa ei maksa hüvitist ega riik töötutoetust.
Hinnanguliselt kasvab selliste töötute peredes 15.000 last ning puuduses või koguni vaesuses elavate laste koguarv ulatub meil 30.000ni. Iga põllumees teab, et põuane ilm ei tõota orase kasvufaasis head saaki. Praeguses sügavas kriisis ongi kõige haavatavamad lapsed, meie homsed toitjad, kes pahatihti kannatavad pere majandusraskuste tõttu teistest enam.
Neid lapsi ja peresid ei aita riigiisade jutt hoolivusest. Tühjad ja kõlavad sõnad ei toida, nendega ei saa lastele riideid osta ega maksta küttearveid. Veelgi enam, me ei tohi käituda dzhungliseaduste alusel ja nõrgemaid jalge alla tampida, et tugevamatel ulatuks ninaots rohkem vee peale. Sotsiaaldemokraatlike väärtuste järgi on riik kõigi kodanike kodu, kus hoolivust ja solidaarsust peab jätkuma kõigile pereliikmetele.
Vähem juttu ja rohkem tegusid, sõbrad! Sotsid haarasid härjal sarvist ja esitasid viimaste nädalate jooksul riigikogule neli ettepanekut. Tegu on konkreetsete ja selgelt sihitud sammudega, mis on kiirelt ellu viidavad ega nõua riigilt ülejõu käivaid kulutusi. Nad ei aita kedagi haljale oksale, kuid leevendavad kümnete tuhandete inimeste olukorda ja võimaldavad masu valutumalt üle elada.
Parlamendis ootab teisele lugemisele saatmist sotsiaalhoolekandeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lõpetab ära olukorra, kus paljud majandusraskustes pered jäävad sisuliselt ilma lapsetoetuseta. Nimelt loetakse praegu lapsetoetused toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku hulka, mille võrra saavad nad vähem toetust. Lapsetoetus olgu toetus lapsele tema kasvamise ja arenemise teel. Sotside ettepanek aitaks seadustamise järel tuhandeid lastega perekondasid, kus vanemad võis siis üksikvanem on jäänud töötuks.
Samuti tahame ühemõtteliselt sätestada, et puudustkannatavaid inimesi ei tohi jätta toimetulekutoetuseta, kui nad on saanud oma lähedastelt rahalist abi. Ehk sugulaste ja sõprade annetusi, kingitusi ja ka rahalist tuge pangalaenu tasumisel ei tohi toimetulekutoetuse arvestamisel lugeda perekonna sissetuleku hulka.
Meie erakonna algatatud peretoetuse seaduse muutmise eelnõu kohustab riiki maksma täiendavalt 450-kroonist igakuist lapsetoetust neile lastele, kelle töötud vanemad ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. See abinõu vähendab oluliselt laste vaesusriski sattumist.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse parandus tagab ravikindlustusega hõlmamata isikutele üldarstiabi ehk õiguse perearstiteenusele. Eelnõu seadustamise korral tekib enam kui 60.000-l ravikindlustamata inimesel õigus pöörduda perearstide poole samadel alustel kindlustatutega.
Olgu need seaduseelnõud justkui jaanieelne vihmasops põuast närtsivale viljapõllule, mis toob leiva tööinimese lauale. Need sammud tuleb vältimatult astuda, kui me ei taha, et puudustkannatavate perede lastest kujuneb uus nn heitunute põlvkond, kelle jaoks on haridus ja töö tabu.
Kommentaar: Riigi oras vajab vihmasopsu
Arvamus
TRENDING
