Vaevalt leidub Eestis vastuolulisemat ja samas mõjukamat poliitikut kui Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Seisnud oma partei eesotsas selle asutamisest alates 1991.a. oktoobris, on ta alati olnud tähelepanu keskpunktis. Kord võrreldakse teda Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsiga, siis aga nimetatakse autokraatlikuks juhiks, kes oma tegevuses kasutab täiesti sobimatuid võtteid, tallates demokraatiat jalge alla.
Need, kes jälgivad Eestis toimuvat, on küllap märganud, et kõik Savisaare viimase aja aktsioonid ja seisukohad on pälvinud teravat kriitikat mitte üksnes tema vastastelt, vaid ka senistelt pooldajatelt.
27 tuntud keskerakondlast koostasid sel nädalal avaliku kirja, kus nendivad, et erakond on tõsises kriisis ja nõuavad juhtimise kardinaalset muutmist. „Keskerakonnas on kriis. Erakonna juhtimine on tsentraliseeritud ja juhikeskne. Erakonna volikogu on kujunenud tühjaks jututoaks, millel tegelikult pole väljundit ei juhatusse, erakonna tegevusse riigikogus ega ka reaalsesse poliitikasse. Keskerakonna lihtliikmed on võõrandunud nii erakonnast kui ka tema juhtimisest,“ seisab pöördumises. Kirja saatjad rõhutavad, et Keskerakond on eiranud tasakaalustatud regionaalpoliitika põhimõtteid ja muutumas justkui Tallinna linnapea käepikenduseks riigikogus.
Mitu erakonna prominentset liiget on ähvardanud Keskerakonnast välja astuda. Rahulolematud moodustavad enam kui 7500-lisest liikmeskonnast küll tühise, ent siiski muljetavaldava vähemuse.
Ei pruugi arvata, et tegemist on üksnes viimase paari nädala jooksul puhkenud skandaaliga või erakonna tähtsusetu sisetüliga. Keskerakonna vastuolud, selle juhi diktaatorlik ja hoolimatu käitumine on äratanud tähelepanu kaugemalgi.
Nii avaldas Savisaare isiku suhtes kahtlusi Saksamaa esindaja Euroopa Parlamendis Michael Gahler, kes vihjas Eesti Ekspressi ajakirjanikule, nagu omaks või koguks Edgar Savisaar Eesti poliitikuid kompromiteerivaid materjale. Järgnes äge reaktsioon Keskerakonnalt pressiteate näol, milles europarlamendi saadikul palutakse esitada väiteid või dokumentide koopiaid oma seisukoha kinnituseks ja lubatakse vastasel korral süüdistusi võtta laimuna.
Meenutagem siinkohal ka, kuidas savisaarlased astusid möödunudaastase Euroopa Liidu (EL) rahvahääletuse eel ootamatult vastu Eesti ühinemisele ELiga. Üsna pea sai selgeks, et selle otsuse taga oli erakonna esimees ise kogu oma autoritaarse mõjuga, kes oli ju aastaid Eesti pääsemise nimel euroliitu ometi tegutsenud. Milline paradoks! Selline põhimõtetest taganemine ja äkiline meelemuutus tundus kainelt mõtlevatele keskerakondlastele oma kaevu sülitamisena ning põhjustas hämmeldust nii erakonna liikmete seas, meedias kui ka laiemas üldsuses.
Või kuidas suhtuda Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni juhtkonna hiljutistesse valimistesse? Kui Savisaar kuulis, et on ettepanek valida fraktsiooni esimeheks Sven Mikser, ähvardas ta vihaselt: „Siis löön ma selle fraktsiooni laiali.“ Erakonna liikmete töötlemise, mõjutamise ja manipulatsioonide tulemusena valiti parteilisest seisukohast teisele tähtsamale kohale — riigikogu fraktsiooni juhiks — esimehe abikaasa Vilja Savisaar.
Kas Edgar Savisaare kampaaniat ja selle käigus kasutatud mõjutusvõtteid oma abikaasa kasuks saab pidada eetilisteks ja demokraatlikeks? Kindlasti mitte. Juba seetõttu peaks Keskerakond kaaluma põhimõttelist juhtimise muutmist.
Keskerakonna sisetülid jätkuvad. Savisaar keeldus kommenteerimast ülalmainitud, nn. 27-kirja ja ütles, et on end üritanud end sellest teemast hoopis eemal hoida, tehes seeasemel pikki jalutuskäike oma Hundisilma talu metsades ja kosutades tervist. Milline ülim arrogantsus — ei mingit huvi erakonnakaaslaste arvamuse vastu!
Skandaalseks võib ka pidada Savisaare „miilustamist“ Moskvaga, mida ta äsja külastas. Selle visiidi tulemusena sõlmib Keskerakond veel sel kevadel koostööleppe Vene võimuerakonnaga „Ühtne Venemaa“, kellega on plaanis moodustada ühine majanduskomisjon.
Savisaar kohtus mitmete teistegi Moskva kõrgete poliitikutega sh. ka duuma väliskomitee esimehe esimese asetäitja Leonid Slutskiga, keda on seostatud Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistusega. Samas ei võimaldatud Eesti välisministrile Kristiina Ojulandile kohtumist Vene välisministri Sergei Lavroviga. Mida muud võime sellest järeldada, kui et Savisaare suhted Moskvaga on Eesti valitsuse omadest soojemad.
Savisaare juhtimisel on Tallinna linn sattunud sügavasse majanduskriisi. Erakond Res Publica kutsus seetõttu linnapead kohe tagasi astuma. „Kõik varasemad linnapead on saanud rääkida Tallinnast kui rikkast linnast. Täna näeme me propagandistliku ja populistliku linnajuhtimise tulemusel aga lagunevat ja vaesuvat Tallinna,“ öeldakse Res Publica pöördumises.
Kõik ülaltoodu ja paljud teisedki skandaalihõngulised faktid on nüüd õõnestamas Edgar Savisaare jalgealust, mis paistab üsna tugevasti kõikuvat. Näis, kui kaua suudavad järjest kahaneva populaarsuse tiivad teda veel kanda ning Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea kohal hoida.
Kommentaar: Savisaare jalgealune kõigub
Arvamus
TRENDING
