Kujutleda seda, et USA president eemaldadaks võimalike poliitiliste konkurentide hulgast kahtlaste kriminaalsüüdistustega Texase rikkaima õlifirma esimehe, miljardäri, langeks Hollywoodi filmide stsenaariumite kirjutajate valdkonda. Kuid Venemaal, kus puuduvad nii mitmed USAs olemasolevad nn kirjutamata reeglid ning, ehk, tähtsamalt, sõltumatu ajakirjandus, pole see sugugi kujutelm, "B picture". On juba juhtunud nii, et president Vladimir Putin eemaldas selliselt naftagigant Jukose suurima aktsionäri, ka Venemaa ühe rikkama mehe Mihhail Hodorkovski, kuna õli-oligarh julges poliitikasse sekkuda. Hodorkovski on olnud oktoobrist saadik trellide taga, formaalset kohtuprotsessi pole veel alustatud. Venemaal on asjad ikka ja alati nii olnud.

Nüüd on aga stsenaariumile lisatud pankrotioht, mis kaikuks isegi väljaspool Vene piire. Hodorkovski ja Jukos peavad vastama süüdistusele, et firma on vältinud maksudemaksmist, ebaseaduslikult loonud skeeme, mida peetakse otseseks pettuseks. Arvud kõiguvad, sõltuvalt väljaandest. Venemaal kirjutatakse 98 miljardist rublast, mis võrdub umbes 3,4 USA miljardiga. See katab 2000. aasta võlad. Lääne press lisab 2001. aasta sama suure võla, ning 2,6 miljardit laenuvõlgu. Niisiis hoopis 9,4 miljardit dollarit. Võimalikult esitatakse ka 2002. ja 2003. aastate eest maksmata maksude arved. Kui arvestada, et see jubagi tohutu number on vaid osa Jukose kasumist ja läbikäigust, siis saame aru, kuivõrd julge on Kremli esitus. Ning samas, kuivõrd Läänes analoogne nõudmine oleks uskumatu - ei saaks sellises kontekstis sündidagi.

Kui USAs, jällegi, Jukose taoline hiidfirma kaaluks pankrotti, oleks börs paanikas. Meenub 1998. aasta Vene majanduskriis - Jukose afäär aga vististi ei too kordust. Hodorkovski on isegi lubanud loovutada osa oma aktsiatest, et vältida pankrotti, sellega kaasnevat majanduslikku segadust. Kuid Kreml on pannud aktsiamüügile keelu - Jukos ei tohi realiseerida ei aktsiaid ega aktivat, et maksta maksuvõlgu. Tekib küsimus - kuidas võis võlg nii suureks kasvada. Mõni vaatleja on esitanud arvamust, et ehk needki miljardid on kui mitte õhust võetud, siis esitatud teoreetilisele läbikäigule põhjenduvalt. Kui Jukos tõepoolest pettuslikult peitis sissetulekut, siis ehk pole firma omanikud veel neid nn õigeid pearaamatuid riigile näidanud?

Jukos on maailma energia pildis tõeline hiiglane. Alles mullu oli firma valmis ära ostma oma suurema kokurendi - Sibnefti - 35 miljardi USA dollari eest. Kuid siis astus Kreml oma süüdistusega vahele ning külmutas firma pangaarved kinni. Kuna Jukose õlitoodang on päevas 1,72 miljonit barrelit, mis on üks viiendik kogu Venemaa naftatoodangust, siis on selge, et kopikaid võib suurettevõtte kukrupragudest niriseda kõikjale. Kuid kas tõesti summad, mille pealt peaks maksma makse 98 miljardi rubla suuruses? Kahtlane.

Andrew Jack kirjutab 7. juulil Finacial Times'is, et Hodorkovski soovib lahendust, mis jätaks nii Venema sisemajanduse tugevale toele kui ka ta enese jõukuse alles. Hodorkovski kartvat, mida Jukose "pankrott" tähendaks Venemaale; samas otsib miljardär trellide tagant garantiid, et isiklik rahakott saaks kaasnevalt pisema põntsu. Jacki kirjutises leidub piisavalt kinnitust, et Lääs saab aru, kuidas Kreml on oma huvides Jukose afääri lavastanud, poliitiline motivatsioon on Kremlil olemas, kuid Hodorkovskist ei soovi keegi teha cause celebre't. Nimelt, Putin on korduvalt väitnud, et aktsioonid Jukose ja Hodorkovski vastu on osa suuremast kampaaniast korruptsiooni ja majandusliku kuritegevuse vastu. Unustatud on see, et Hodorkovski majandas Vene opositsiooni parteisid enne detsembrikuiseid Duuma valimisi, ning väidetavalt hellitas ise presidendi kohale kandideerimise lootust, kuna põhikirja järgi on Putinil, või üldse vene presidendil ette nähtud vaid kaks ametiaega. Hodorkovski on Putinist kümmekond aastat noorem, ehk tasub oodata - aga seda mitte kartsas.

Jacki andmetel on miljardär nõus riigile andma võlakatteks osa oma aktsiatest, mis väldiks samuti Jukose pankrotti. Kuid samas soovib Hodorkovski, et ta isiklik panus firmale ei jääks välja maksmata, oligarh soovib, et Jukose tulevasest sissetulekust saaks ta siiski oma osa.

Briti välisminister Jack Straw ütles teisipäeval oma Vene ametivenna Sergei Lavroviga peetud pressikonverentsil, et kuna Inglismaa on kõige suurem välisinvesteerija Venemaal, siis on Londoni huvides tagada Jukose afääri lahendades majanduslikku stabiilsust. Ka Putin on avaldanud seisukoha, et Kreml ei soovi ajada Jukose pankrotini. Ent kui Hodorkovski ei loovuta oma aktsiaid, siis on pankrot paratamatu.

Seda vaagib Mathew Ingram 5. juuli Globe & Maili veergudel. Kuna Jukos ei saa muidu tasumata makse maksta ilma aktiva realiseerimiseta, siis on järelikult pankrot ainus tulemus, mida ehk Putin algusest peale on soovinud. Ingram vaidleb vastu, kuna mainekas maaklerifirma Merrill Lynch soovitab osta Jukose aktsiaid, on see kindlaks näitajaks, et Putin ei soovi Jukose pankrotti, vaid ainult Hodorkovski neutraliseerimist. Jukose aktsiahind on langenud Hodorkovski võimulolekust saadik rohkem kui 60 protsenti, siis olevat need börsil alla oma hinna. Morgan Stanley firma analüütik Craig Kennedy omakorda arvab, et Kreml soovib pankroti ohuga välja pressida Jukoselt nende Sibnefti aktsiad - siis oleks tulumaksuvõlgade ja pettustrahvide näol Venemaa õlitoodangust lõviosa Moskva, ehk riigi halduses. Eraettevõtlusele oleks see tagurpidi samm.

Sel nädalal tärganud Vene panganduskriis, kus nii Guta kui Alfa pangad on ajutiselt uksed sulgenud, ei ole otseselt seotud Jukose küsimusega, kuigi pankade võimetus agressiivselt kinnitada likviidsust on äratanud investeerijate hulgas muret.

Kired, mis möllavad Jukose võimaliku pankroti ümber, on selgelt aga osa Putini poliitilisest strateegiast. Maailma pankurid ei soovi näha Venemaal 1998. aasta kordust, president omakorda ei soovi näha, et jõukas poliitiline oponent pääseks terve nahaga august, mida Vene valitsus on sihilikult talle kaevanud. Ees on huvitavad ajad - rahasummad on nii suured, et sellist pankrotti ei saa rahvusvaheline ärimaailm lubada, samas aga, kuna on tegemist sise-Vene mölluga, pole paljudel Läänes teadagi täpsemaid detaile. Jukose rahapada pole teadagi põhjatu, tants naftagigandi miljardite ümber kestab aga siiski suhteliselt kulisside taga. Eesti ajakirjanduses on Hodorkvski impeeriumi võimalik häving vaid vilksates ilmunud. Kuigi Globe & Mail oma 7. juuli juhtkirjas soovitas Hodorkovskil poliitikast hoiduda, kuna hind on riigile kallis, Putinile mõistusele tulla ning vältida isiklikku riigihuvide arvel, pole ka muidu Jukose teemat siin palju arutatud. Igal juhul mitte nii, nagu see oleks olnud, kui peategelased oleks näiteks Valge Maja ja Standard Oil. Mis omakorda on järjekordseks kinnituseks, et Venemaal puudub Lääne mõistes vabadus nii äri-, meedia- kui poliitika valdkondades.

Märkmed: