11. märtsi pommirünnakud Madridi raudteejaamades nõudsid 201 inimelu ja vigastasid enam kui 1500 rongides viibinut. Paar päeva hiljem toimunud valimistel tuli üllatuslikult võimule Hispaania Sotsialistlik Töölispartei, millega kindlustati peaministri koht nende juhile Jose Luis Rodriguez Zapaterole.
Politseil on andmeid, et kõik Madridis kärgatanud 10 lõhkelaengut käivitati mobiiltelefonide abil. Kas tõesti on enesetapuhimuliste islamiäärmuslaste read hakanud hõrenema? Igal juhul olid sellelgi terrorirünnakul kaugeleulatuvad tagajärjed.
On mõtlemapanev, et valimistulemused pandi Hispaanias paika mitte kampaania, vaid terrori abil. Rahvale sai korraga selgeks, et valitsus ei suuda tagada oma kodanike julgeolekut. Järgnesid miljonite osavõtjatega dramaatilised meelavaldused, milles temperamentsed hispaanlased oma arvamuse kuuldavale tõid ... ja siis pühapäevased valimised.
Parempoolsed said lüüa
Valimiseelsed nädalad olid tõestanud parempoolsete vankumatut edu sotside ees; näis, et neil oli jäänud valimisvõit veel vormistada ja triumfikaare alt läbi astuda, aga seda ei juhtunud.
Ehkki valimisaktiivsus oli muljetavaldav, küündides 77%-ni, tuleb hääleõiguslike kodanike soovil senisel peaministril, Konservatiivse Rahvapartei juhil José Maria Aznaril ametist lahkuda. Ometi on ta olnud populaarne ja edukas poliitik.
Hoolimata tööhõive suhteliselt viletsast seisust on Hispaanias konservatiivide juhtimisel viimastel aastatel tõhusalt riigi majandust edendatud. Aznar suutis esimest korda pärast Franco diktatuuri lõppu viia riigi eelarve tasakaalu; majandusedu jätkus ka Euroopa ühisraha, euro kasutuselevõtu järel. Hispaania majandusimet Euroopa Liidu raames on pidevalt eeskujuks toodud ühinevatele riikidele. Ja ometi tabas kõige selle taga seisvaid konservatiive ebaedu. Miks?
Valearvestus
Hispaania võimud tegid saatusliku vea. Nad süüdistasid kohe pommiplahvatuste järel pikemalt mõtlemata baskide separatistlikku organisatsiooni ETA, nähes selles head võimalust viimase maine mustamiseks. Eksperdid hoiatasid: nende tähelepanekute järgi polnud ei mastaapidelt, käekirjalt ega võimsuselt tegu baskide rünnakuga.
Peatselt tulidki päevavalgele asitõendid, mis näitasid, et plahvatuste taga on hoopis tõenäolisemalt islamirinne al-Qaida ja võibolla isegi nende ninamees Osama bin Laden isiklikult oma „orkestrit“ dirigeerimas. Telekanalid näitasid ka videofilmi, milles al-Qaida võtab omaks terroriakti toimepaneku Madridis ja teatab, et see oli mõeldud kättemaksuks hispaanlastele USA toetamise eest Iraagi sõjas.
Nii võibki öelda, et parempoolsed kaotasid valimised valesüüdistuste ja manipulatsioonide tagajärjel, mistõttu rahvas kaotas usalduse nende vastu ja tundis end reedetuna.
Iraagi sõda — pingete allikas
Hispaania asumine USA poolele Iraagi sõjas oligi peamine valimiseelne kriitikarelv sotside käes. Arvamusküsitluste põhjal on 80—90% hispaanlastest selle sõja vastu. Ka Hispaania mainekaimas päevalehes El Pais ja telekanalitel on olnud teravaid väljaastumisi riigi osalemise vastu käimasolevas sõjas. Paljud vaatlejad on juhtinud tähelepanu selle ebameeldivatele aspektidele — rohketele ohvritele, lahkhelidele, iraaklaste endi tõrksusele, valitsemiskriisile jne. Demagoogiliselt haarasid hispaania sotsid kinni valijate pahurast nurinast ja kasutasid seda oma huvides populistlikult ka ära.
Ametisse astuv peaminister Zapatero on seadnud valitsuse prioriteediks 1300 hispaania sõjaväelase kojutoomise Iraagist. Kuigi on tegemist kõigest 1%-ga Iraagis viibivast rahvusvahelisest kontingendist, arvavad analüütikud, et see oleks tohutuks löögiks eeskätt USAle, kes on ju püüdnud jätta muljet, et Iraagis tegutseb rahvusvaheline koalitsioon. Pealegi võib see samm panna teisi koalitsioonipartnereid samas suunas mõtlema.
Terrorirünnaku mõju
Madridi terrorirünnak shokeeris kogu maailma, eriti aga Euroopat. Lähipäevil toimub seal mitmeid julgeoleku-teemalisi kõrgeid kohtumisi. Uudisteportaalil EUobserver on juttu julgeolekukomissari ametikoha võimalikust sisseseadmisest USAs loodud vastava ministeeirumi eeskujul.
Nii 2001.a. 11. septembri terrorirünnak New Yorgis kui täpselt 2,5 aastat hiljem toimunu Madridis tõendavad, et al-Qaida on oma surmakülvavate meetoditega suuteline saavutama seatud eesmärke. Osava kalkuleerimise tulemusena õnnestus neil seekord tabada vähemalt kolm kärbest ühe hoobiga: hävitada suur hulk „uskmatuid“, lõhestada Iraagi rahvusvahelist koalitsiooni ja isegi ümber kujundada Euroopa poliitilist maastikku. Keegi kommentaator ütles BBC telekanalil poolnaljatades, et al-Qaida upitas Hispaanias sotsid võimule. Ka Al-Qaida poolt kasutataval interneti teadetetahvlil leiduvast dokumendist selgub, et terroristid plaanisid USAd toetava José Maria Aznari Rahvapartei valitsuse kukutada.
Kuid Hispaania terrorirünnaku taga võib olla veel üks kaugem eesmärk. Osama bin Laden on juba ammu nostalgiliselt igatsenud sajandite eest Hispaania territorriumil asunud islami kuningriigi taastamist, mille purustasid katoliiklastest monarhid Ferdinand II ja Isabella I. Ta on lubanud just sealt alustada Euroopa vallutamist ja allutamist islamile. Absoluutselt utoopiline idee, kuid selles suunas näib ta just sihikindlalt tegutsevat.
Madridi rünnakutega mõjutas al-Qaida terrorivõrgustik ühe juhtiva Lääne demokraatia valitsuse vahetumist. See, et islamiterroristid võivad oma rünnakutega niisugust edu saavutada, on aga ülejäänud maailma jaoks hirmutav ja hoiatav väljavaade.
Kommentaar: Terroristid kujundavad Euroopa poliitikat?
Arvamus
TRENDING
