Eesti on turumajanduse musternäidiseks maailmas tänu oma väga suurele majanduskasvule viimase kümnekonna aasta jooksul. Ta on saavutanud seda peamiselt tänu majandust soodustavale tulumaksusüsteemile ja muidugi tänu eestlaste tublile tööpanusele.
Eestis puudub astmeline tulumaksusüsteem, mis paljudes maades on olnud majandusliku arengu takistuseks. Eestis on ka madalad tulumaksud – alates 1. jaanuarist 2007 moodustab see 22% teenitud palgalt. Kiire majanduskasv on võimaldanud ühiskonna riskigruppide – vanurid, puuetega inimesed, vaesed perekonnad ja vanemateta lapsed – eest valitsusel paremini hoolitseda, sest sotsiaalfondi laekub rohkem raha.
Sellele arengule pani aluse Mart Laari esimene valitsus, mis nõudis väga julget tegutsemist, sest eesti rahva kokkupuude vabaduse ja algava turumajandusega oli hoopiski negatiivne. Eesti iseseisvumine tõi endaga kaasa suure tööpuuduse, sest Eesti oli rakendatud N. Liidu majandussüsteemi, mis tähendas, et Eestis asuvad ettevõtted tootsid osasid või lõplikke produkte mujal N. Liidus asuvatele ettevõtetele. Nii näiteks tootis Dvigateli suurtehas Tallinnas osi N. Liidu relvastustööstusele. Keskvalitsus määras kaupade hinnad, millel sageli polnud turuhindadega midagi tegemist. Nii näiteks olid tooraine, nafta, metallide, kivisöe jne. hinnad võrreldes maailmaturu hindadega ebareaalselt madalad. Nagu teame, varises käsumajandusele rajatud N. Liidu valitsev majandussüsteem kokku.
Uute hindade rakendamine taasiseseisvusaja algul näitas, et ei oldud konkurentsivõimeline, mis veelgi suurendas tööpuudust. Eri hinnagutel langes Eesti majandus sel ajal 25-30%. Langus tabas ka põllumajandust. See oli N. Liidu kommunistliku süsteemi pärandus Eestile. Kuritegevus tõusis; tekkisid kuritegelikud jõugud, maffiad. Vabadusega koos levis ka AIDS Eestisse.
Ülaltoodu põhjal ei saa hukka mõista neid eestlasi, kes kinnitasid, et elu vabaduse algaastatel oli halvem kui N. Liidus elades ja neile tekkis vildakas arusaamine turumajandusest, sest paljude elatustase tõesti langes. Raskuspunkt oli aastatel 1990-91, mis tõi kaasa ka sündimuse järsu languse.
Siis aga vallandas turumajandusega kaasnev vabadus eestlaste ettevõtlikkuse, mis tõi esile tugeva majanduskasvu ja majandusliku õitsengu. Peamiselt Tallinna vanalinnale tuginev turism ja naftatransiit Venemaalt olid samuti positiivseteks teguriteks.
Madalad hinnad soodustasid omakorda pikka aega turismi arengut Eestis. Nendega kaasnesid aga ka madalad palgad, mis soodustasid eestlaste siirdumist välisriikidesse paremaid palku ja elatustaset otsima. Paljud eestlastest ehitustöölised töötasid nädala sees Soomes, veetes Eestis vaid nädalalõppe. Eriti suur oli arstide väljaränne naabermaadesse Soome ja Rootsi. Eestis tekkis seetõttu arstide puudus.
Eesti tugev majanduskasv on toonud kaasa nii hindade kui ka palkade tõusu. Eesti ei ole enam odav turismimaa. Turism on vähenenud. Nafta transiit Venemaalt on vähenenud poliitilistel põhjustel. Palkade tõus on aga paljusid Eestisse tagasi meelitanud. Eesti ehitajate arv Soomes on vähenenud ja ka arste on hakanud Eestisse tagasi tulema. Eesti kannatab praegu suure tööjõu puuduse all, eriti tuntakse puudust oskustöölistest. See võib muutuda majanduse kasvu pidurdavaks teguriks.
Eestis on 1,3 miljoni elaniku kohta umbes 400.000 autot (sh veokid), mis on proportsionaalselt üheks kõrgemaks suhtarvuks Euroopas.
Kui jalutada Tallinna eeslinnade, nt Maarjamäe ja Pirita-Kose tänavatel, siis ei näegi maja, kus pole autot (või mitut) maja juures. Maarjamäel on palju Mercedeseid, BMW-sid või Toyotasid. Taksode arv Tallinnas on vähenenud.
Eesti teatrite etendused on suuremas osas väljamüüdud. Raamatuid – nii eesti algupärandeid kui ka tõlketeoseid, ilmub väga palju. Kunstinäitusi on sagedasti, laulupidude traditsioon on tugev. On kolm eestikeelset telekanalit, kus näidatakse isegi eesti algupäraseid seebioopereid.
Iive on Eesti suurimaks probleemiks. Selleks, et rahvas arvuliselt püsiks, on vaja 2,1 last iga naise kohta. Eestis on see näitaja vaid 1,4. Valitsus on astunud samme olukorra parandamiseks, suurendades toetusi suurema laste arvuga perekondadele, kuid olukord on ikka tõsine. Kui Eesti kunagi kujuneb tõeliseks lääne-euroopalikuks heaoluriigiks, võib olukord veelgi halveneda. Heaoluga kasvab hedonistlik ellusuhtumine, lapsi ei taheta, nad on tüliks. Nendes maades on sündimuse näitaja veelgi madalam kui Eestis.
Kommentaar: Turumajandus ja Eesti (8)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Nice one Siil/Sherlock/Maximus
Maxims not right. He's like chicken little saying the the Estonian economy is doomed when he's shown in the past that his grasp of economics isn't terribly good.
The Estonian economy has problems but is fairly sound. Compared to problems elsewhere in the world economy Eesti looks pretty good.
The Estonian economy has problems but is fairly sound. Compared to problems elsewhere in the world economy Eesti looks pretty good.
kas nii hädaohtlik on minuga suhtlemine,mina ei koputa kellegi peale,ütlen ausalt avalikult välja
Arvamus
TRENDING
