Vasakpoolse maailmavaatega inimesi häirib, et materiaalne rikkus pole mitte võrdselt jaotatud ei linnades, maakohtades, riikides ega maailmas. Ebavõrdsuse taga on kapitalistlik majandusmudel. Sotsialism taunib tugevalt kapitalistliku mudeli puudujääke, kuid siiski suhtub sellesse tolereerivalt.

Marksistlik majandusmudel näeb ette, et eraomandit ei ole ja kõik varandus kuulub riigile. Nõukogude Liidu kommunistlik rezhiim katsetas seda ja vaatamata umbes 70-aastastele katsetele eksperiment ebaõnnestus. Nõukogude Liidu majandus vajus lõpuks kokku. Puna-Hiina kommunistlik rezhiim katsetas seda samuti. Diktaator Mao Tse Dongi „Suur hüpe edasi“, mille eesmärgiks oli Puna-Hiinat kiiresti põllumajandusriigist tööstusriigiks muuta, tõi endaga kaasa miljonite hiinlaste näljasurma, sest talupojad pidid põlluharimise asemel põldudele metallide sulatusahjusid ehitama. Praegused Puna-Hiina kommunistlikud juhid on marksistliku doktriini vastu eksinud sellega, et nad on paljudes oma riigi piirkondades lubanud rakendada turumajanduslikku ehk kapitalistlikku majandusmudelit. Selle tagajärjeks on, et Puna-Hiinast on saanud majanduslik suurvõim, kellest on saanud isegi Ameerikale suur võlausaldaja.

Demokraatlikud Läänemaailma maad, kus kapitalistlik majandusmudel on rakendatud, paistavad silma oma kõrge elustandardiga. Kapitalistlik majandusmudel päästab valla inimeste initsiatiivi ja töötahte, mis loob majanduslikku rikkust. Sotsialistlik ideoloogia on nendes rakendanud mitmesugused programmid, mis inimesi kapitalistliku majandustsükli võnkumiste eest kaitsevad. Sotsialistlik ideoloogia, mis samuti soosib suurt valitsust ja tolereerib turumajandust, kui see on tugevasti reguleeritud, on kahjuks endaga paljudes demokraatlikes maades kaasa toonud suure võlakoorma, mida tulevased generatsioonid peavad kinni maksma.

Kapitalism ehk turumajandus saab tegutseda ainult maades, kus valitseb demokraatia ja kus seadusandlusega on kapital ja investeeringud kaitstud. Keegi ei saa neis maades omanikelt suvaliselt nende vara ära võtta.

Enamikes maailma maades demokraatia ei valitse ja eraomand pole seadusega kaitstud. Diktaator või valitsev klikk, olgu usklik või ateistlik, võib kodanikelt meelevaldselt nende varanduse või omandid ära võtta. Kõik need maad on vaesed.

Paljudele on arusaamatu, et kuigi maailmas on praegu ja minevikus nii palju praktilisi näiteid selle kohta, et kapitalism on see majandusmudel, mis inimestele materiaalse heaolu kaasa toob, seda ikka siunatakse ja unistatakse mingist marksistlikust majandusmudelist, mille praktilist pankrotti tegelik elu on ikka ja jälle näidanud. Seda tehakse nii demokraatlikes läänemaailma maades kui ka ülejäänud maailmas.

Vasakpoolsed ideoloogid leiavad, et on ülimalt ebaõige, et maailmas on rikkaid riike ja vaeseid riike. Majanduslikke ressursse tuleks võtta rikastelt ja anda vaestele, nii et kõik oleksid võrdsed. Roheliste liikumise üheks eesmärgiks on, et maailma majanduslikke ressursse kõikide riikide vahel ühtlaselt jagada. Seda tehakse õhu saastamise lubade andmisega, Kyoto lepingu alusel. Kuna aga teadus, mis seostab õhu saastamise maailma kliima muutumisega on sattunud küsitavuse alla, siis see riikidevahelise varanduse jaotamise mehhanism on oma mõju kaotanud.

Märkmed: