Kommentaar: Ühiskondlikud süsteemid ja inimesed
09 Jan 2009 Tarvo Toomes
Terve ajaloo vältel on inimkonna helgemad pead otsinud ühiskondlikku süsteemi, mis võimaldaks rahval õnnelikult elada oma elu. Kahjuks pole nende tuhandete aastate jooksul säärast süsteemi leiutatud. Põhjus on tegelikult väga lihtne. Sääraste süsteemide algosadeks on inimesed – nii head kui halvad. Kui heade – ausate, töökate, vastutustundlike ja abivalmis inimeste kõrval leidub selliseid, kes on laisad, ebaausad või kasutavad vägivalda kaasinimeste kallal oma huvide ja eesmärkide rahuldamiseks, siis kannatavad ka süsteemid selle all.
Prantsuse revolutsiooni lööksõnad, „vabadus, vendlus, võrdsus“, mille eest tuhanded surma läksid, on ju vasturääkivad, sest kui töökamad ja ettevõtlikumad ühiskonnaliikmed vabaduses endale mugavama elu muretsevad kui need, kel selliseid omadusi pole, siis pole ju ka võrdsust.
Marksistlik maailmavaade, mille põhiteesiks on, et kogu ühiskondlik varandus peab kuuluma valitsuse kaudu rahvale, millega loodetakse tagada inimestevahelist võrdsust, on juurdunud sügavalt inimkonda. Puna-Hiina, Põhja-Korea, Kuuba ja mitmed teised kommunistlikud totalitaarsed riigid, kus inimõigusi pidevalt raskelt rikutakse, eksisteerivad tänapäeval kõrvuti demokraatlike riikidega. Paljude demokraatlike riikide ülikoolides õpetatakse marksismi ja paljud õppejõud väidavad, et demokraatlikes riikides leiduvad pahed on põhjustatud kapitalistliku ehk turumajanduse süsteemi toimimisest nendes riikides.
Käesoleva globaalse majanduse allakäigu põhjuseks oli peamiselt USA Kongressi soov tagada kõikidele ameerika perekondadele võimalus oma kodu omamiseks, vaatamata nende maksujõule. Sellest tekkinud kahtlase väärtusega hüpoteeke müüsid ebaausad Wall Street’i pankurid edasi täisväärtuslike võlapaberitena. Kui nende tegelik väärtus ilmsiks tuli, langes nendest ehitatud kaardimaja kokku.
Ülaltoodu on andnud suurepärase võimaluse turumajanduse vaenlastele väita, et turumajandus ei tööta ja tuleb asendada sotsialistliku majandusmudeliga, kus riik omab enamiku või kogu riigi vara.
See on päris jahmatav, kui tegelikkust silmas pidada. Nõukogude Liit varises majanduslikult kokku. Puna-Hiina on rakendanud oma majanduses osaliselt turumajanduslikke printsiipe, mis on ta majanduse kiiresti kasvama pannud võrreldes ajastuga, kui kõik allus valitsusele.
Läänemaailma heaoluriikides, nagu Skandinaaviamaad ja Lääne-Euroopa, kus valitsusel on suur kaal majanduses tänu kõrgele maksukoormale, ametiühingute suurele võimule ja paljudele eeskirjadele, mis eraettevõtlust reguleerivad, on majanduskasv olnud tagasihoidlik võrreldes Ameerikaga, kus turumajandusele on antud suurem tegutsemisvabadus. Ajaloo tegelikkus on näidanud, et turumajandus on inimkonna materiaalset heaolu kõige kiiremini tõstev süsteem. See, et selles süsteemis aeg-ajalt tegutsevad ebaausad inimesed, kes tekitavad majanduskriise, ei tee seda süsteemi veel kasutamiskõlbmatuks.
Märkmed: