Hannes Rumm, sotsiaaldemokraat, Eesti Riigikogu liige

Kohtusin hiljuti paarikümne Venemaa ajakirjanikuga Sõktõvkarist, Kaliningradist, Pihkvast, Murmanskist ja Arhangelskist. Üldiselt suhtusid need inimesed Eestisse heatahtlikult ning kadestasid meid heas korras maanteede ning sellise palgataseme pärast, millest nendes oblastilinnades võivad vene inimesed vaid unistada.

Kahjuks oli ses seltskonnas ka paar kiuslikku ajakirjanikku, kes kogu aeg küsisid: on ju, Eestis tekkis majanduskriis selle pärast, et te teisaldasite pronkssõduri ja pärast seda suunas Venemaa oma transiidi Eestist mööda? Seletasin faktide abil, et transiidiäri kokkukuivamine mõjutas Eestit vähe, meie majanduskriisis on süüdi kinnisvaramulli lõhkemine ning ülemaailmne rahanduskriis. Enamus ajakirjanikke sai sellest aru, aga selgelt oli näha, et paar tüüpi kirjutasid ikka Eesti kohta umbes sellise loo, et võimas Venemaa surus väikese Eesti majanduse karistuseks pronkssõduri teisaldamise eest põlvili.

Need kiuslikud vene ajakirjanikud meenutasid mulle kangesti keskerakondlasi, kes riigieelarve arutelu ajal pidevalt korrutasid, et Eesti majanduse allakäigus on süüdi peaminister. Andrus Ansip oleks ühtaegu nagu USA president, Saksamaa liidukantsler, Suurbritannia, Soome ja Läti peaminister, sest kõiki neid riike räsib majanduskriis.

Tagasi aastas 1929

Tänavu puhkenud ülemaailmne majanduskriis on nii ränk, et taasiseseisvunud Eesti pole midagi sarnast varem kogenud. Hullem on veel ees, sest kriisi kõige valusamat mõju tunneme me alles järgmisel aastal.

Viimati koges Eesti omal nahal nii valusalt ülemaailmset majanduskriisi pärast 1929. a. USA börsikrahhi. Ka 1930. aastate alguses kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, kiiresti kasvas tööpuudus ning meie vanaemade ja vanaisade elatustase langes järsult.

1930-ndatel sai Eesti majandus eriti valusa hoobi seepärast, et erakonnad ei suutnud koostööd teha ning õigel ajal õigeid otsuseid langetada. Meil on vaja eelkäijate vigadest õppida. Kõige rumalam on otsida süüdlasi, selle asemel, et otsida lahendusi. Ainus võimalus ülemaailmne kriis järgmisel kahel aastal võimalikult valutult üle elada, on olla tark ja paindlik ning vältida poliitikat põhimõttel „mida halvem Eestil, seda parem meie parteil“.

Kogu Euroopas vähendab majanduskriis järsult maksutulusid ja seega riigi võimet rahastada senises mahus avalikke teenuseid ning teha investeeringuid. Eesti 2009. a. riigieelarve maht siiski kasvab – kui tänavuse eelarve kulude maht on ligi 90 miljardit krooni, siis järgmise aasta riigieelarve maht on 96,7 miljardit.

Samas on selge, et kuna riigikassasse laekub majanduskriisi tõttu tunduvalt vähem maksutulu, kui veel augustis prognoositi, siis hakkavad juba järgmisel aastal ära kuluma headel aastatel kogutud ligi 20 miljardi suurused reservid.

Sellises olukorras on esimene lahendus loomulikult riigieelarve puudujääki laskmine. Ajal, mil erasektor investeerib vähe ja koondab töökohti, siis on just riigi ülesanne oma investeeringutega majandust elavdada. Teiseks vajavad inimesed just raskes majandusolukorras riigi abi rohkem kui headel aastatel. Meenutan, et esimese erakonnana ütlesid just sotsiaaldemokraadid välja vajaduse loobuda riigieelarve tasakaalust. Samas ei saa Eesti lubada suuremat riigieelarve puudujääki kui 8 miljardit krooni ehk üle 3% sisemajanduse kogutoodangust, sest siis jääks Eesti ilma võimalusest võtta 2011. a. kasutusele euro.

Euro kasutuselevõtmine on oluline kõigi Eesti elanike, eriti aga suuri eluasemelaene võtnud perede jaoks. Hiljuti tegi Rahvusvaheline Valuutafond väga raskesse majandusolukorda sattunud Lätile ettepaneku devalveerida latt. Kui Läti oleks oma raha devalveerinud näiteks 20% ehk vähendanud oma raha kurssi euro suhtes viiendiku võrra, siis oleks kõigi Läti elanike säästude väärtus vähenenud viiendiku võrra. Eriti raskesse olukorda oleksid sattunud aga need Läti pered, kes võtsid eurodes eluasemelaene ja ostsid selle eest endale uue kodu ning kelle palk oleks laenumaksega võrreldes viiendiku võrra vähenenud.

Euro kaitseb eestlasi

Asendage nüüd eelnevas lõigus Läti nimi Eestiga ning te mõistate, et devalveerimine ei too mingit õnne ka eestlaste õuele. Paraku on aga väikeriikide valuutad rahvusvahelistel rahaturgudel spekulantide poolt rünnatavad ning ainult eurole üleminek tagab 100% selle, et meie elanike raha väärtus ei kahane.

Selleks, et riik saaks ühelt poolt raskel ajal rohkem elanike toetamiseks ja majanduse elavdamiseks rohkem raha kulutada ning teiselt poolt ei rikuks suur eelarvepuudujääk ära võimalust eurole üle minna, soovitavad sotsiaaldemokraadid lasta välja riiklikke võlakirju või võtta laenu. Eesti on kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige väiksema võlakoormaga riik, seetõttu võime rahulikult laenu võtta selleks, et rasketel aegadel oma hädavajalikke kulutusi rahastada. Praeguses maailma rahaturgude olukorras on näiteks Eesti elanike raha koguvad pensionifondid väga huvitatud sellest, et paigutada oma raha Eesti valitsuse võlakirjadesse.

2009. a. riigieelarve võttis Riigikogu äsja vastu. Kõnekas on asjaolu, et esimest korda Eesti ajaloos ei teinud opositsioon riigieelarve arutelul ühtki ettepanekut kulude suurendamiseks, vaid kritiseeris valitsust eelarve liiga suure tulupoole pärast. Nüüd on kohe uue aasta alguses vaja hakata mõtlema riskirühmade turvalisuse tagamisele majanduskriisi ajal ning teha seda ülalpool päevapoliitilist kemplemist.

Märkmed: