Kõik me teame juba, et Toomas Hendrik Ilves võitis valimiskogus Arnold Rüütlit ja temast saab oktoobris uus Eesti president. Püüan heita pilku nii vanale kui ka uuele presidendile.
Lahkuv president
Presidendiametist lahkuva Arnold Rüütli parim võime oli teha end lähedaseks tavalistele inimestele. Suurel osal tipp-poliitikutest sellist oskust kahjuks ei ole. Sellel alal on vana president seadnud tähise ka oma mantlipärijale.
Eesti ajakirjandus oli viimastel kuudel Arnold Rüütli suhtes väga kriitiline. Jäi mulje, et võimule on trügimas keegi salakaval ja varjatud musta minevikuga tegelane, kes kohe-kohe Eesti Venemaa poole pöörab. Aga tegemist oli ju valitseva presidendiga, kelle minevik oli hästi teada ja kes vaevalt oma poliitikat teisel ametiajal muutma oleks hakanud.
Arnold Rüütli kahjuks rääkis eelkõige tema kõrge vanus. Tema aeg sai lihtsalt läbi. Kahju, et temast sai mahahääletatud president. Need, kes teda taas kandideerima õhutasid, arvestasid ilmselt midagi valesti või oli neile tähtis eksponeerida ennast ja presidendi saatus jäi teisejärguliseks.
Toomas Hendrik Ilvese pooldajad rõhusid sellele, et vaja on muutusi. Arnold Rüütli aega hakati kujutama seisakuna, eriti välispoliitikas, kuigi päris nii see ei olnud. Tunnustas ju Toomas Hendrik Ilves ka ise oma tänukõnes valimiskogule Arnold Rüütli tegevust viimase viie aasta jooksul.
Arvan, et ajaloo hinnang Arnold Rüütlile saab olema positiivse kallakuga, sest tema tegevus alates laulva revolutsiooni algusest on olnud Eesti vabanemisprotsessi ja riigi arengut edendav.
Uus president
Valitsevat presidenti maha tehes idealiseeriti samal ajal tema vastast. Tulemus oli selline, nagu taheti – Toomas Hendrik Ilves valitigi presidendiks. Aga rahvale serveeriti teda nii, et temast ei tule mitte lihtsalt president, vaid superpresident. Ta peaks olema rahvamees ja välispoliitikas aktiivne, mõne arvates kogu Euroopa eestkõneleja.
Kuid Toomas Hendrik Ilves hakkab ju valitsema reaalses maailmas, mitte ulmelises. Nii võib juhtuda, et tema kõige suuremad pooldajad tegid talle karuteene. Kui midagi vapustavat ei juhtu, on lihtsalt aktiivse presidendi normaalne tegevus, võib tulla rahva väga valus eemaldumine presidendist ja neist ideaalidest, mida ta kehastab.
Presidendi võimalused
Eesti poliitika määravad Riigikogu ja valitsus. Vaevalt, et konfliktid tulemata jäävad, kui president näiteks peaministri asemel rahvusvahelistel arupidamistel käima hakkab.
Rahvusvaheliselt suhtlevad omavahel tavaliselt ühe tasandi võimukandjad, see tähendab, et Eesti president ajab asju presidentide ja kuningatega. Need on peaaegu kõik esindusisikud, väga väärikad ja lugupeetud, kuid poliitilistes küsimustes nende seisukohad erilist kaalu ei oma. Siin ei aita Eesti presidendi keelteoskus ega tark jutt, lihtsalt tema partnerid ei oma võimu midagi erilist ära teha. Võimu omavad presidendid (nagu näiteks Ameerika, Prantsusmaa ja Venemaa omad) ajavad tõsiseid asju teiste riikide peaministritega.
Esindusfunktsioone täitva presidendi tõusmiseks rahvusvahelise tähelepanu keskpunkti on vaja mingit erilist olukorda. Lennart Meri kerkis esile kui särav isiksus endisest Nõukogude Liidust sel ajal, kui kadunud impeeriumist jäänud probleemid kiiret lahendamist ootasid. Läti president Vaira Vike-Freiberga rikkus kokkulepet teiste Balti riikide presidentidega ja sai esitada oma soolo Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva puhul.
Kas Toomas Hendrik Ilvesel avaneb ka mingeid erilisi võimalusi, seda ei saa ette ennustada. Võiks ka küsida, et kui meie presidendi tähelennuks on vaja konflikte, kas me siis tõesti tahamegi neid?
Kolmas omanäoline
Nõukogude-järgsel vabal Eestil on olnud kaks väga erinevat presidenti. Toomas Hendrik Ilvesele on seatud eeskujuks Lennart Meri, ta ise on oma vaimusugulust kadunud presidendiga kinnitanud. Siiski loodan, et ta seda liiga tõsiselt ei võta. Mitte sellepärast, et Lennart Meri eeskuju paha oleks, vaid sellepärast, et Eestil võiks olla ka kolmas omanäoline president. Ehk leiab ta oma valdkonna, milles silma paista ja Eestile kasuks olla.
Kommentaar: Uus president ja rahva ootused (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Presidendivalimised Eestis kütsid tõesti kirgi siin, kohapeal. Usun,et kaugelt vaadates tundub asi teistmoodi. Mis hakkas häirima viimastel aastatel:
* presidendi kõnesid ja väljaütlemisi oli vaja pidevalt üle seletada ( selleks hr. E.Raun ), naljatledes öeldi,et presidendi eestikeelsed sõnumid vajasid eesti keelde tõlkimist.
* pidevad apsakad väljaütlemistes. Üks suuremaid Iseseisvusparaadil korduv sõjameeste õnnitlemine Võidupüha puhul, mis ju teadagi Jaanipäeva eel. Aga ka kuupäevade ja aastate segiajamised mitmetes külalisteraamatutes jne.
* lapselaste läbupidude pidamine Kadrioru lossis.
* Meri poolt ülesehitatud presidendi institutsiooni hävitamine.
* mittereageerimised tavalist inimest häiirivate hämarate tegude puhul ( Savisaare imeodav majaost mere ääüres tuntud ärimehelt, kes omakorda sai riigile rendile anda ülisoodsalt suure kinnistu )
* vaikiv aasta enne valimisi - istuv president meil oli, vaja oli aga rääkivat presidenti.
* oli tunda,et president ise tahab loobuda uuest ametiajast, Rahvaliit aga ei lasknud teda oheliku otsast lahti = pantvang.
Jne. jne.
Ja lõpuks. Peale valimisi oli Rüütel koos prouaga üks soliidsemalt käitunud inimesi. Teda tirinud poliitikud lahkusid estoniast ( valimiskoht ) enne häälte kokkulugemist või selle järel närviliselt torisedes. Uut presidenti ei õnnitletud - hiljem kodust saadeti küll lõpuks e-mail. Matslik!
Peale lahingut rusikatega ei vehita.
* presidendi kõnesid ja väljaütlemisi oli vaja pidevalt üle seletada ( selleks hr. E.Raun ), naljatledes öeldi,et presidendi eestikeelsed sõnumid vajasid eesti keelde tõlkimist.
* pidevad apsakad väljaütlemistes. Üks suuremaid Iseseisvusparaadil korduv sõjameeste õnnitlemine Võidupüha puhul, mis ju teadagi Jaanipäeva eel. Aga ka kuupäevade ja aastate segiajamised mitmetes külalisteraamatutes jne.
* lapselaste läbupidude pidamine Kadrioru lossis.
* Meri poolt ülesehitatud presidendi institutsiooni hävitamine.
* mittereageerimised tavalist inimest häiirivate hämarate tegude puhul ( Savisaare imeodav majaost mere ääüres tuntud ärimehelt, kes omakorda sai riigile rendile anda ülisoodsalt suure kinnistu )
* vaikiv aasta enne valimisi - istuv president meil oli, vaja oli aga rääkivat presidenti.
* oli tunda,et president ise tahab loobuda uuest ametiajast, Rahvaliit aga ei lasknud teda oheliku otsast lahti = pantvang.
Jne. jne.
Ja lõpuks. Peale valimisi oli Rüütel koos prouaga üks soliidsemalt käitunud inimesi. Teda tirinud poliitikud lahkusid estoniast ( valimiskoht ) enne häälte kokkulugemist või selle järel närviliselt torisedes. Uut presidenti ei õnnitletud - hiljem kodust saadeti küll lõpuks e-mail. Matslik!
Peale lahingut rusikatega ei vehita.
Kommunistid Karl Vaino ja Arnold Rüütel olid NL-ajal erinevad nagu öö ja päev. Aga nüüd pean punasemaks hoopis Ilvest. Ta ei protesteeri ebaõiglase piiri vastu Setumaal, Venemaa riukalise välispoliitika vastu, Stalini idealiseerimise vastu ... Samas oli Ilves veel kõige aktiivsem raudtee ja elektrijaamade mahamüüja. Loodan siiski väga, et tast saab hea president.
Kaastunne eesti vasakpoolsetele ehk Keskerakonnale ja kommunistidele pole kohane. Ilves on Eesti president ja temast tuleb kindlasti pärast Lennart Meri Eesti järgmine TÖELINE president. See vahepealne 5 aastat oli selgelt tagasiminek ENSV aega ja tovarists Rjuutli populaarsus oli paljuski tingitud sellest, et ENSV vöimukandjana oli tal tol ajal öigus öelda olukorra muutuse asju. Seda oleks yksköik kes teinegi teinud! (kui lausa mingi stalinist poleks olnud)... Aga aastas 2006 pidurdas Rjuutel oma naeruväärsete eestkostjatega veelgi enam Eesti arengut... Aga minu arvamuse järgi kahjuks eesti rahvas pole eriti tark... oleks Tunne Kelam valitud eesti presidendiks, oleks eestlased saanud endale juhi, kes kristlike väärtuste eest seisab ja yhtlasi oleks ka väga hea president olnud. Ilves on siiski sotsialist ja europepusse pugeja, kiitles veel oma söprusega Soome täiesti ateistist, kommunistist ning lesbist "peretuttava" Tarja Haloneniga... no ehk ongi Euroopa tulevik yks vabamyyrlaste, gay-de, liberaalide ja sotsialistide oma..... minu Euroopa tulevikunägemus see igal juhul POLE.
Arvamus
TRENDING
