Heiligendamm on Saksa vanim ja isoleerituim idülliline mereasula, mida tuntakse ka nimega „Valge linn mere ääres“, seal käisid puhkust veetmas juba Vene tsaarid oma perekondadega. Tänases Heiligendammis on aga asjad idüllist kaugel. Eesti Päevalehe 6. juuni juhtkirjas nenditakse, et kunagi varem ei ole G8 tippkohtumisele eelnenud nii „lootusetud lahkhelid kui seekord“.
Kohtumise üldteema („Kasv ja vastutus“) raames käsitletakse globaalset võitlust vaesusega; maailma rahu ja julgeolekut, kliimamuutusi, energia- ja finantspoliitikat jm.
Eriti kardinaalsed vastuolud valitsevad globaalse soojenemise ohjeldamise osas. Kohtumise võõrustaja, hea läbirääkijana tuntud Saksa kantsler Angela Merkel kavatseb seni üsnagi tõrksat USAd meelitada kliimasoojenemise piiramise abinõudega nõustuma. Pärast kohtumist USA presidendi George W. Bushiga ütles ta optimistlikult, et kompromiss on võimalik. Saksamaa soovib, et G8 riigid kohustuksid kärpima kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 2050. aastaks poole võrra võrreldes 1990. aastaga.
Aga kellele meeldiksidki tänases enesekeskses maailmas nendest ettepanekutest tulenevad ebamugavad piirangud?
Kohtumisel osalevate USA ekspertide hinnangul on globaalne soojenemine tõesti tänapäeva põletavamaid probleeme, kuid nad leiavad, et iga riik peaks ise leidma lahendusi.
Hädas märatsejatega
G8 kohtumisi saatvad meeleavaldused on üha vägivaldsemaks muutunud. Tänavusel kokkusaamisel püüdis tippkohtumist häirida ca 100.000 meeleavaldajat Saksamaalt jm maailmast. Nii ümbritseti Heiligendamm 12 km pikkuse terastaraga, mille rajamine läks maksma 12,4 miljonit eurot. Korda pidas 16.000 politseinikku. Aga juba 2. juunil toimusid Rostockis ägedad kokkupõrked, kus sai vigastada 1000 inimest, sh 433 korravalvurit. Tegemist on koordineeritud ettevõtmisega, sest samal päeval korraldati meeleavaldus ka Londoni parlamendi ees.
Tõrjumaks tuhandeid tippkohtumise paika tungida üritavaid meeleavaldajaid, oli Saksa politsei sunnitud kolmapäeval kasutama veekahureid ning kumminuiasid.
Venemaa valmistab peavalu
Keel ja sulg tõrguvad kõnealust kohtumist tituleerimast G8 tippkohtumiseks, ehkki enamik maailma pressi seda nii nimetab. Küllap oleks kõigil põhjust küsida koos Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega: mis on Venemaal asja maailma demokraatiate eliitklubisse, kui pidada silmas tema hiljutisi räigeid süüdistusi ja vaenulikke samme? 7. juunil tegi taolise avalduse ka Leedu peaminister Gediminas Kirkilas, öeldes, et Venemaa ei vääri osalust G8-s.
Ehkki USA president George W. Bush ütles 6. juunil Heiligendammis, et Venemaa ei kujuta endast ohtu Euroopale; et ta pole vaenlane ega kavatse kedagi rünnata, näevad paljud vaatlejad olukorda vastupidiselt. Nemad leiavad, et USA-Vene suhted on sügavaimas madalseisus pärast külma sõja lõppu.
Kas pole siis irooniline, et Vene president Vladimir Putin väitis G8 kohtumise eel antud intervjuus, et tema on ainus puhtakujuline demokraat maailmas!
BBC kolumnistid Sheryl Gay Stolbergi ja David E. Sangeri ütlesid, et presidendid Bush ja Putin keskenduvad Saksamaal ainsale võimalikule neutraalsele teemale – Iraani tuumaambitsioonide aeglustamisele. Teame, et selleski küsimuses on neil erinevaid vaateid. Kõiges muus aga – Kosovi iseseisvuse pürgimustes, raketikilbi rajamises Tshehhi ja Poolasse, ka näiteks suhtumises Eestisse (kui see peaks arutusele tulema) on Washingtonil ja Moskval kardinaalselt vastupidised arvamused.
Ajal, mil Putin on vihjamisi võrrelnud USA poliitikat Kolmanda Reichi omaga ja rääkinud selle „uutest ähvardusest“ maailma rahule, on üllatav, et Bush püüab veel üldse Putinit kaitsta.
Samas süüdistas USA aseriigisekretär Euroopa ja Euraasia asjades David Kramer Vene võime naaberriikide türanniseerimises ja poliitiliste protestide lämmatamises Venemaal.
Vene parlamendi ülemkoja väliskomitee esimehe Mihhail Margelovi arvates pole aga võimalik Venemaad G8-st välja tõugata. „Suur kaheksa pole keskkool, kust saab halbade hinnete eest välja visata,“ ütles Margelov ja ähvardas, et „Venemaa võimsusega tuleb arvestada“.
Soome Max Jakobson on veendunud, et Venemaa üritab kõigi tõusta taas maailma suurjõuks mitte relvade, vaid majanduspoliitiliste vahenditega.
Järgmises lehes teavitame teid, lugupeetud lugejad, kohtumise lõpptulemustest.