Vikipeedia kohaselt on vandenõuteooria hüpotees, mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või siis sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud vandenõu ja manipuleerimie tulemus.

Pikast okupatsiooni infosulust vabanenud eestlased püüavad tihti selle kaudu leida küsimustele vastust. Müstilised vandenõuteooriad on nõrkade relv. Need lokkavad poliitika vallas ja võimaldavad ka mujal keeruliste asjade lihtsamat seletust, eriti katastroofide puhul. Paljud usuvad USA valitsuse seotusse 2001. aasta 11. septembri terroriaktidega. Ilmekaks näiteks on ka parvlaeva Estonia hukkumine.

Selle probleemi kohta on võrgukommentaarides korduvalt sõna võtnud Harri Kingo. Tihti küsitakse: „Kas seda on võimalik selgitada ehk isegi mõne vandenõuteooriaga?“ – „Tõepoolest, selline vandenõuteooria on olemas.“ Edasi lähebki jutt juba selles võtmes, et vandenõuteooria on tõde. Unustatakse kohe, et paar lauset tagasi visati õhku katteta hüpotees. Fantaasia on asendanud reaalsuse ja edasi on mõttel mänguruumi lausa lõpmatuseni. Kingo leiab, et see on väga inimlik püüd mõtestada lahti seda, millest aru ei saada – näiteks ajalugu või käesolevat poliitilist olukorda. Kui ajaloos või hetkeolukorras ei osata ega suudeta (või ei taheta) näha selle tegelikke põhjusi, suundi ja seda mõjutavaid tegureid, protsesside eesmärke ja mehaanikat, on kõige lihtsam paigutada keskmesse mingi „Kuri Jõud“, kes kogu selle arusaamatuse on organiseerinud ja seda mõtestab. Selliseks „Kurjaks Jõuks“ võib olla ülemaailmne juutlus, Kreml, saatan või miks mitte ka kurjad tulnukad. Kingo unustab väga populaarsed „Kurja Jõu“ esindajad, nimelt vabamüürlased.

Siit edasi on lihtne kõike arusaamatut seletada selle „Kurja Jõu“ kurjade eesmärkide salakavala teostamisena. Iga üksikasi meie elus omandab suure ja sügava mõtte ning vandenõuteoorias elav isik võib alati teatada, et „me teame, kuidas asjad tegelikult on!“. Sest see „Kuri Jõud“ on tema jaoks iga arusaamatuse taga ja seletab talle ära iga pisimagi infokillu, maailma ajaloo ja arengute üldpildist rääkimata. Vandenõuteooriad on inimese mõistmatuse, teadmatuse ja hirmu väljendus, aga ka katse asju kuidagi loogiliselt seostada, mõtestada, enda jaoks korrastada. Samas annab see teooria pooldajale lausa „asjade teadja“ aura ümbritsevate silmis, sest vandenõuteooria pakub seletusi seletamatule, teadmist teadmatuse asemele, plaani kaose kohale jne. Igat elu detaili saab seostada selle „Kurja Jõu“ salakavala plaani teostamisega ning kogu elu ja maailm osutuvad mõtestatuks...

Ometi pole see kõik muud kui terve loogilise mõistuse minetamine ja elamine oma fantaasiates. Kuid vandenõuteooriad on olnud läbi aegade populaarsed, sest alati on palju neid, kes vajavad asjadele lihtsaid ja selgeid – mis sellest, et vääraid seletusi (Terve Mõistuse Sündikaat 20.11.2008).

Käibib igasuguseid vandenõuteooriaid pisikestest suurteni; lokaalsetest globaalseteni ja kitsast eluvalda hõlmata püüdvatest lausa kosmilisteni välja. Need kõik on mõistetavad sellest aspektist, et üritavad alati kuidagi inimese jaoks korrastada ajalugu, mõtestada inimese ja ühiskonna käesolevat hetke ja olukorda ning anda mingigi pilt eesootavast tulevikust, kuhu me õieti teel oleme. Või õigemini: kuhu meid lõa otsas talutatakse ja miks asjad on nii halvasti, nagu nad on.

Kõikide vandenõuteooriate alatiseks ja vääramatuks, kuid samavõrd tõestamatuks eelduseks on väide, nagu oleks olemas see „Kuri Vandenõulane“, kes kuskil pimedas ja salaja sepitseb midagi ääretult omakasulist ja kurja. Just kurja – kõik vandenõuteooriad on eranditult rajatud just selle „Kurja Vandenõulase“ tegutsemisele inimeste maailmas.

Kui asjad on halvasti, on alati võimalik selle seletuseks leida mingi vägev vandenõuteooria, sest siis lihtsalt peab kusagil olema keegi, kes on asjadele sellise halva seisu loonud ja kellele mingil salajasel põhjusel ja tumedal eesmärgil see isiklikult hea on.

Eks isegi marksism olnud teatav vandenõuteooria – see ühiskonnakäsitlus püüdis ühiskonna halba olukorda ära seletada globaalse kapitalistide vandenõuga edumeelse proletariaadi ja teiste rõhutud klasside vastu. Olles selle niimoodi ära seletanud, asus ta vaenlasega võitlusse, pannes ise oma võitlemistega toime sedasama kurja lausa globaalsetes mastaapides, mille vastu ta justkui võitles!

Paljud kirjatükid ja isegi maailmavaated eeldavad vaikimisi „Kurja Vandenõulase“ olemasolu suhtes, kes on kavalalt asjad just nii sättinud, et need meid ei rahulda; kes tirib meid oma lõa otsas kuhugi pimedasse kohta. Isegi religioonid on paljudele selle vandenõuteooria kohaselt üks viis ja vahend seda suurt kurja maailmas toime panna (TMS 16.09.2008). Vandenõuteoreetikud propageerivad tegelikult alistumist: kurjade vandenõulaste eksistentsi tõttu on vähe lootust pääseda nende ülemvõimu haardest. Kui see tõepoolest on nii tugev, miks ei suudeta takistada paljastamist?

Märkmed: