Esmaspäeval teatas eesti press, et sügisel Prahas toimuval tippkohtumisel võtab NATO vastu pigem 5 7 kui 2-3 uut liikmesriiki. Kõnealune info pärineb NATO oma diplomaatilistest allikatest. Samas öeldakse, et kolm Balti riiki pääsevad allianssi ühekorraga ja et suure laienemise ideed toetab ka USA.
2001.a. novembri algul kiitis USA Kongressi Esindajatekoda heaks NATO laienemise seitsmesse endisesse Varssavi Pakti riiki (Läti, Leedu, Eesti, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia) suure häälteenamusega, lubades neile ühtaegu julgeolekumeetmete tõstmiseks finantsabi 55,5 miljoni dollari piires.
Samas nendivad nii kommentaatorid kui ka NATO ametnikud, et alliansi laiendamise korral seitsme riigi võrra võib 26-liikmeliseks paisunud organisatsiooni töö muutuda äärmiselt keeruliseks: kõigi tähtsamate otsuste puhul on ju vaja kõigi riikide üksmeelt. Hiljuti ütles NATO pressiesindaja Ariane Quentier alliansi laienemise kohta järgmist: “Ainsad kindlad arvud, mis meil praegu on, on üks ja üheksa ehk ühinemiskutse esitatakse vähemalt ühele ja maksimaalselt üheksale maale.”
Yale’i Ülikooli professor, Clintoni valitsuse Vene poliitika kujundaja ja kunagine asevälisminister Strobe Talbott ütles intervjuus Postimehele, et ei saa täie kindlusega vastata, kas Eesti saab kutse NATOsse sel aastal. Ta kutsus eestlasi “ettevaatlikule optimismile”, mitte liigsele enesekindlusele.
Toetudes märtsi lõpul Rumeenia pealinnas Bukarestis toimunud NATO kandidaatriikide peaministrite kohtumisel USA asevälisministri Richard Armitage’i kommentaaridele, arvati 27. märtsi ajalehes New York Times, et allianss võtab vastu kõige tõenäolisemalt neli, maksimaalselt 5-6 uut liiget. Silmas peeti eeskätt Sloveeniat, Slovakkiat ja Balti riike.
Mõned USA Kongressi liikmed on nimetanud NATOt Külma sõja anakronismiks ja nad peavad üldse mõttetuks alliansi edasist laiendamist, samuti hiiglaslikke kulutusi NATO sõjamasina ülalpidamiseks (näit. vabariiklane Dana Rohrabacher Kaliforniast). Teised seevastu näevad NATOs asendamatut institutsiooni, mis aitab luua tänases rahutus maailmas stabiilsust ja tasakaalu (Doug Bereuter Nebraskast).
Nii palju erinevaid ja vastandlikke arvamusi! Kellel on õigus, kes oskaks selles arvamusterägastikus juhatada kuldset keskteed? Ühe olulise sammu astusid selles suunas Eesti tipp poliitikud esmaspäeval Brüsselis, kui peaminister Siim Kallas, kaitseminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andsid Põhja Atlandi nõukogus ülevaade Eesti valmisolekust NATOga liitumiseks. Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena peab valmima dokument, milles NATO annab oma hinnangu Eesti kui kandidaatriigi ettevalmistuste kohta alliansiga ühinemiseks. Kahjuks polnud selle lehe kokkupaneku ajaks teada, kuidas eestlastel Brüsselis läks. NATO hinnangud Eesti sõjaväe ülesehitamisele, eriti MAP-programmi raames tehtule on olnud siiani kiitvad. Ka pole valitsuse ja presidendivahetus siin muudatusi esile kutsunud. Eesti taotlused ja soovid on selged ja ühesed: pääseda võimalikult kiiresti NATOsse.