Uus, peaminister Juhan Partsi poolt juhitav RRR (Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu) parteide valitsus Tallinnas on võimul ja täis tööindu viimaks Eesti asju paremuse poole. See tegevus peab põhinema R-parteide koalitsioonilepingul. Kõnealune pikk dokument algab tõdemusega, et Eesti Vabariik kui iseseisev demokraatlik õigusriik peab püsima ja tugevnema; selles toetatakse ka vabariigi presidendi poolt algatatud rahvusliku kokkuleppe ideed. „Meie poliitika on suunatud Eesti rahva elujõu taastamisele ja suurendamisele,“ öeldakse dokumendis.

Keskne osa koostöölepingus ja seega siis ka valitsuse programmis kuulub pere- ja rahvastikupoliitikale. Tahetakse luua lapsesõbralikku ühiskonda. Emadele ja lastele lubatakse mitmesuguseid majanduslikke hüvitusi, milledest ajalehtedes hiljem kindlasti üksikasjalikumalt kirjutatakse. Hariduspoliitikas püütakse rohkem tähelepanu omistada ebaharilikes olukordades kasvavate noorte abistamisele, et nad võiksid ellu astuda suuremate kutsealaste teadmistega. Sotsiaalalal rõhutatakse tugikeskuste loomise vajadust vabatahtlike kaudu. Lubatakse pikaajalise laste innovatsioonisüsteemi strateegilise arengukava koostamist aastani 2007. Valitsus lubab võimaluste avardamist noorte huviharidusele ja vaimsele kehalisele vabategevusele, seda spordirajatiste, noortekeskuste, noorteorganisatsioonide, laagrite jne. näol.

Raportis ei nimetata rahvusliku kasvatuse tõhustamise vajadust. Tuletagem vaid meelde ajakirjandust läbinud sõnumit, et enamik eesti noortest oleks nõus Eesti maha jätma, kui mujal paremaid eluvõimalusi pakutakse. See peaks olema väga oluline põhjus olukordade lähemaks uurimiseks.

Valitsus oleks võinud oma tegevuse aluseks võtta ka alkoholismi, suitsetamise ja meelemürkide vastu võitlemise. On ju need pahed peamised sotsiaalprobleemide tekitajad.

Valitsuse töökava tegeleb „meie kui RRR parteide heateoga“ rahvale. See on muidugi tore, et nii altruistlikult mõeldakse. Mõtted on head. Kuid samas näib olevat unustatud, et ka rahvas oma organisatsioonide kaudu mõtleb ja tegutseb. Ka neil on oma soove ja ettepanekuid. Rahval on väga suur jõud, kui seda osatakse inimeste hingest välja tuua. Mõelgem mitmesugustele väiksematele ja suurematele üritustele kuni suuraktsioonideni välja. Mõelgem vabatahtlike Eestluse Elujõu liikumisele, kongressidele ja nõupidamistele, kus inimesed ilma tasu ootamata võtavad endale ülesandeid, millistes tunnevad end osalistena. Ühiskonnateadused annavad juhendeid dünaamika ja jõu otsimiseks inimestes ja nende ümbruses. Uurimused on ka selgitanud, kus karid on ja kuidas head mõtted võivad tegelikult vastupidiselt tegelikkuses välja kujuneda. Neid teadmisi tuleb üksteisega jagada.

Olen isiklikult kogenud tegevuse standardite väljatöötamist paljude teadlike inimeste koostöös. See protsess on kõikidele rikastav, ja kui standardid paigas, muutub see tegutsemise ABC-ks asutustes ja organisatsioonides. Alles siis, kui meil on samad tegevuse alused, saame teha asjalikke kokkuvõtteid tehtust ja plaane edasiseks.

Riiklik dokument ei maini väliseestlasi. Ka väljaspool isamaad on nii mõndagi tehtud Eesti ja eestluse säilimiseks. Kui minna edasi eestluse elujõu arendamise kontseptsioonist inimeste kaasahaaramise võimaluste otsimisse, tekib küsimus, miks ometi on nii raske luua struktuuri, kus oleksid esindatud inimesed nii kohapealt kui ka kaugemalt — erinevatelt tegevusväljadelt, poliitilistest gruppidest ja riigiasutustest, tugevdamaks meie riiki ja rahvast? Vajame ühist bürood, sidestuse korraldajaid ja vilunud töö suunajaid KOGU riigi ja rahva huvides. Suurte asjade käivitamiseks on vaja ühist jõudu ja nõu. Ehk Partsi valitsus avastab selle tee?

Märkmed: