Vaid seitse, nende seas Eesti, Bulgaaria, Läti ja veel mõned peamiselt Ida-Euroopa liikmesriikide esindajatest, olid eile kommunismi hukkamõistmise asjus sõna võtnud 19 inimesest resolutsiooni vastuvõtmise poolt.
«Venelased tulid välja selge ründeplaaniga kogu see raport üldse ära tappa, isegi Zjuganov (Vene Kommunistliku Partei juht Gennadi Zjuganov – toim) isiklikult oli kommunismi punase lipu päästmiseks Venemaalt kohale sõitnud,» kirjeldas Mihkelson.
Venelasi toetasid ka Kreeka ja Itaalia kommunistid, kes on arvamusel, et resolutsioon käib isiklikult kommunistide ja nende endi pihta.
«Venelased näevad selles aga tagasiulatuvalt suurt ohtu küsimustes, mis puudutavad kogu nende ajalugu, kaasa arvatud 40ndaid aastaid,» lisas Mihkelson.
Ta tunnistas, et peaga vastu seina jooksmise tunne tekkis tal hetkel, kui leiboristidest Briti lordid küsisid, mis lisaväärtust kommunismikuritegude hukkamõistmise paber maailmale ikkagi annab.
Kui poliitikakomisjon oleks resolutsiooni eile heaks kiitnud, oleks see Euroopa Nõukogu assamblee lõpphääletusele jõudnud 6. oktoobril. Praeguse seisuga peaks hääletus assamblees toimuma jaanuaris.
Postimees