Priit Simson -

Eestisse saabub esmaspäeval seltskond eksootilisi külalisi – Kuuba parlamendidelegatsioon, kuhu kuuluvad ka parlamendi asespiiker ja väliskomisjoni esimees. Samas on just Kuuba kogunud kuulsust riigina, kus külla tulnud välismaised parlamendisaadikud vangi võivad sattuda.

- - - - -

Ühe viimase kommunismimaa saadikutel on Toomas Savi allkirjaga küllakutse ja neid ootab lõuna asespiiker Peeter Kreitzbergiga. Nimekaim küllakutsutud parlamentääridest on Kuuba parlamendi asespiiker Jaime Hernandez Baquero. Välissuhtlusega kursisolevad inimesed viitavad, et Kuuba diplomaadid ja parlamentäärid on väga vilkad ühendust võtma ja paksu paberitepaki abil tõestama, kuivõrd demokraatliku riigiga rahvademokraatiamaa näol tegemist on.

Kuuba ise kipub võõrriikide parlamendisaadikuid kohtlema siiski sootuks teistmoodi kui Kreitzberg ja Savi seda teevad. Alles mullu jaanuaris sattusid Tšehhi poliitikud Ivan Pilip ja Jan Bubenik pärast kohtumist Kuuba teisitimõtlejatega kolmeks nädalalaks saareriigi vanglasse. Vanglast tulema pääsesid tšehhi riigimehed alles pärast tõsiseid diplomaatilisi pingutusi. Kuuba suhetesse muu maailmaga on viimastel aegadel sugenenud siiski pehmemaid noote, näiteks tänavu mais võõrustas maa revolutsiooniline liider Fidel Castro USA ekspresident Jimmy Carterit.

Ka Eesti riigikogulased arvavad, et teiste riikide rahvsaadikuid arreteerivat ja korduvalt inimõiguste rikkumises süüdistatud Kuubat boikoteerida ei maksa. Riigikogu esimehe välisnõunik Jüri Kahn usub, et Eesti viimase kümnendi ajalugu võiks olla kuubalastele julgustavaks eeskujuks.

“Eriti nüüd, kus siin kümne aasta jooksul on väga hea mudel, kuidas on võimalik totalitaarsest süsteemist vabaneda ja saada normaalseks riigiks, kindlasti on see päris hea võimalus tutvustada kuubalastele, mismoodi elu käia võib,“ selgitas Savi nõunik eeskuju jõudu.

Ka Kuuba emigrantidega ühenduses olnud Isamaaliidu rahvasaadik Mart Laar leidis, et boikott poleks mõttekas lahendus. Targem on kokku saada ja tõstatada teravaid küsimusi. Näiteks seda, miks Kuuba parlament pole tükk aega kokku tulnud pärast seda kui seal tehti mõned demokraatiamaigulised algatused. Laari tõmbab paralleeli Balti riikide iseseisvumislooga – diplomaatiliselt tõhusam relv on see, kui küsimus üleval hoida.

“Nii oli see omal ajal ka meiega. Ega siis Ameerika, kes ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, ei jätnud siis Nõukogude liidu esindajatega kohtumata. Küll aga oli positiivne, kui nendel kohtumistel Balti probleem üles tõsteti,“ sõnas Laar.

Toomas Savi välisnõunik möönis, et vastuvisiidiks pole kahe maa suhted veel piisaval tasemel. Ka Mart Laari sõnul ei tasuks Eesti rahvasaadikutel Kuubale külla minna senikaua, kuni seal parlament toimi.

“Ma ei loeks seda mõttekaks. Praegusel hetkel valida külaskäiku maale, kus sellised asjad toimuvad parlamendi tasemel oleks natuke kummaline,” lisas Laar.

Riigikogulasi küll häirib inimõiguste olukord Kuubal, kuid see pole veel põhjus selle maa ignoreerimiseks, arvas ka välisnõunik Jüri Kahn.

Märkmed: