Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjate pöördumine oma riikide valitsuste ja parlamentide, Euroopa Ühenduse, Haagi Tribunali, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja USA kongressi poole.
Resolutsioon riikidevahelise tribunali moodustamiseks kommunismi poolt kordasaadetud kuritegudele hinnangu andmiseks.
Tallinnas, 16. juunil 2007 toimunud Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad leidsid, et eranditult kõiki eelmisel sajandil Kesk- ja Ida-Euroopas valitsenud kommunistlikke totalitaarseid režiime, mis nüüdki on võimul mitmetes maailma riikides, iseloomustavad ulatuslikud inimõiguste rikkumised. Need rikkumised on olnud erinevad, sõltuvalt kultuurist, riigist ja ajalooperioodist, ning nende hulka kuuluvad üksikisikute ja massimõrvad, hukkamised, surmad koonduslaagrites, nälg, küüditamine, piinamine, orjatöö ja teised füüsilise massiterrori vormid, samuti tagakiusamine rahvuslikul või usulisel pinnal, südametunnistuse-, mõtte-, sõna- ja ajakirjandusvabaduse rikkumine ning poliitilise pluralismi puudumine.
Neid kuritegusid õigustati klassivõitluse teooria ja proletariaadi diktatuuri nimel. Nende kahe printsiibi tõlgendamine legitimeeris niisuguste inimeste „elimineerimist”, keda peeti uue ühiskonna rajamisel kahjulikeks ning seega totalitaarsete kommunistlike režiimide vaenlasteks. Üüratu arv ohvreid olid iga asjaomase riigi enda kodanikud. See käis eriti endise N. Liidu rahvaste kohta, kelle seas ohvrite hulk ületas kaugelt teisi maid.
Totalitaarsete kommunistlike režiimide kokkuvarisemisele Kesk- ja Ida-Euroopas pole mitte alati järgnenud nende režiimide poolt toime pandud kuritegude rahvusvahelist uurimist. Enamgi veel, nende kuritegude toimepanijaid pole toodud rahvusvahelise kogukonna kohtu ette – erinevalt sellest, kuidas toimiti natsionaalsotsialismi (natsismi) poolt toime pandud kohutavate kuritegude puhul.
Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad on veendunud, et teadlikkus ajaloosündmustest on üks eeldusi, vältimaks samasuguseid kuritegusid tulevikus. Lisaks mängib toimepandud kuritegudele moraalse hinnangu andmine ja nende hukkamõistmine olulist rolli noorte põlvkondade hariduses. Rahvusvahelise kogukonna selge seisukohavõtt mineviku suhtes võib osutada ka tema tulevastele tegudele.
Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad usuvad samuti, et totalitaarsete kommunistlike režiimide poolt toime pandud kuritegude elusolevad ohvrid ning nende perekonnad väärivad toetust, mõistmist ja nende kannatuste tunnistamist.
Mõningates Euroopa Nõukogu liikmesmaades seni riigi piires toimunud arutelud ja vastu võetud hukkamõistvad deklaratsioonid ei vabasta rahvusvahelist kogukonda moraalsest kohustusest võtta viivitamatult selge seisukoht totalitaarsete kommunistlike režiimide poolt toimepandud roimade suhtes.
Juhime tähelepanu sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus on 17. ja 24. jaanuaril 2006 vastu võtnud Euroopat seaduse jõuga kohustavad otsused, milles tuvastatakse sovetiarmee suurte jõudude sissetung Eestisse juunis 1940 ja vägivaldne sovetivõimu sisseseadmine ning—pärast vahepealset Saksa okupatsiooni 1941-1944—NSVL okupatsiooni jätkumine Eestis kuni aastani 1991. Eurokohus nendib ühtlasi, et NSVL rakendas Eesti elanikkonna vastu suurejoonelisi süsteemseid aktsioone, mis kujutavad endast aegumatuid inimsusevastaseid kuritegusid ning on karistatavad Nürnbergi Sõjatribunali 1945. a. Harta ja mõningate seda edaspidi täiendanud ÜRO otsuste ja rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Nendes kohtuotsustes on fikseeritud N. Liidu totalitaarse kommunistliku režiimi ulatuslikud ja süstemaatilised aktsioonid Eesti rahvastiku vastu.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et riigid, kes eitavad Eesti okupatsiooni 1940-1991 ja /või Nürnbergi Harta kohaldatavust ka totalitaarse kommunismi kuritegudele, eitavad seega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu õiguspädevust ega saa järelikult kuuluda euroorganite koosseisu.
Kõike eeltoodut arvesse võttes pöörduvad kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad oma riikide ja nende valitsuste ning parlamentide, Euroopa Ühenduse, Haagi Tribunali, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja USA kongressi poole üleskutsega kutsuda ellu ja organiseerida riikidevaheline tribunal kommunismi poolt 20. sajandil toimepandud kuritegudele hinnangu andmiseks ja kommunismi kuulutamiseks inimvaenulikuks ideoloogiaks ning kommunismi võrdsustamiseks tema elluviimisel kordasaadetud roimade poolest natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga.
Koostatud: 16. juunil 2007 Tallinnas
Konverentsi juhatajad:
Enn Tarvel
Leo Õispuu
Peep Varju
Kommunismivastase ajalookonverentsi RESOLUTSIOON
Eestlased Eestis | 06 Jul 2007 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
