Sigrid Renate Maldonado. Estonian Experience and Roots. Ethnic Estonian Genealogy with Historical Perspective, Social Influences and possible Family History Resources.Fort Wayne, Indiana: AS WAS Publishing, 1996. 120 p.
Kuidagi märkamatult ilmus mõne aasta eest Sigrid Renate Maldonado sulest meie kultuuri jaoks oluline raamat „Estonian Experience and Roots“ (Eesti kogemus ja juured), tõeline kompvek algajale ingliskeelsele sugupuu uurijale. Genealoogiline tegevus Nõuk. Eestis oli samahästi kui keelustatud, vaid „tuntud“ inimesed omasid seda võimalust. Sellest oli siiski võimalik ka kõrvale hiilida ja mõne asutuse saatekirjaga perekonnaseisuarhiivis mingit muud teemat uurides salamisi oma esivanemaid puudutavaid kirikuraamatuid sirvida.
Hüpoteetilisele, Eestist pea mitte midagi teadvale inimesele on kasulik juba esimene sissejuhatav peatükk, kus antakse raamatust kokkusurutud ülevaade.
Teisest ja kolmandast peatükist leiab aastate kaupa kronoloogilise Eesti ajaloo ja sotsiaalsete tingimuste seletused — „ajalugu mõjutab alati perekonnaelu,“ nagu autor tabavalt kirjutab 5. leheküljel.
Mõne iludusvea parandaksin siiski ära, näit. Rävälä asemel kasutatakse nüüdiskirjanduses Revala või Rävala; termin White Russians lk. 36 on kahemõtteline, tähendades ühtaegu nii valgevenelasi kui ka vene valgekaartlasi. Eesti Vabariigi maakondade nimistu juurde on küsimärgiga lisatud, et nad eksisteerisid 1941. aastani, tegelikult põhiosas kuni aastani 1950. Küsimärke on autor muide lisanud mujalegi, näit. mõnede kihelkondade saksakeelsete nimede asemele — selle informatsiooni oleks suhteliselt kerge vaevaga võinud järele uurida: Elva-Elwa, Kärdla-Kertel, Möisaküla-Moiseküll jne.
Genealoogilist uurimistööd haarab IV peatükk. Siin käsitletakse muuhulgas perekonnanimesid ja eesti täpitähedki (kahjuks välja arvatud meile eriomane õ) on ära toodud. Lk. 52 puudutab nimede eestistamist, aga autor esitab selle kohta ainult oletusi. Miks? See informatsioon ei olnud isegi raudse eesriide taga kättesaamatu. Passidest rääkides tulnuks lisada, et okupatsiooniajal olid Eestis kasutusel ka nn. siseriiklikud passid, kuhu oli märgitud inimese rahvus, aadress, laste ja abikaasa nimed ja vahel töökohtki. Kuigi autoritaarse ühiskonna tööriistad, on nad nüüd huvitava sugupuu-info allikaks. Kalendri kohta seisab lk. 59, et Venemaal mindi uuele kalendrile üle 14. veebruaril 1918, Eestis aga Esimese maailmasõja lõpu paiku (?). Kaitse Liit lk. 67 peab olema Kaitseliit. On antud hea ülevaade eestlaste saatusest viimase sõja ajal ja Austria ning Saksa laagrites. Meeldib, et autor ei muuda Eesti tänavanimesid inglispärasteks, kirjutab Pikk tänav, mitte Pikk Street, nagu Eestis paiguti kombeks. Lisadest leiab alljärgneva: Põgenikud Saksamaal, Eestlased USA-s, Luteri kihelkonnad Eestis piirkondade kaupa ja tähestikjärjestuses, Bibliograafia ning põhjaliku Märksõnade registri.
Autor kirjeldab Ida-Euroopast pärit inimeste sotsiaalset taaka — vaikimist oma kurvast minevikust. See puudutab nii kodu- kui ka välismaal elavaid inimesi. Vaikimisega tehakse karuteene oma järglastele ja lõppude-lõpuks kogu ajaloole. Tulevased põlved oskavad eesti pere tausta eelarvamusteta uurida, mistõttu ei tohiks hävitada kodudes olevaid dokumente, isegi kui nad tunduvad ebaolulised või ebameeldivad.
Kui autor käsikirja koostas, polnud Eesti veel nii avatud, ja allikad kaugeltki mitte nii kättesaadavad kui praegu. Vahepael on Tallinnas ilmunud Voldemar Vitkini mahukas „Suguvõsa uurimine. Praktiline käsiraamat“. Internetist leiab eesti genealoogide kodulehekülje
www.genealoogia.ee Ent Sigrid Renate Maldonado on missioonitunde ja süüvimisega koostanud eesti keelt mitteoskvatele eesti päritoluga inimestele vajaliku raamatu, mis tekitab huvi suguvõsa ajaloo vastu ja aitab kaasa selle uurimisele. Ingliskeelsena on sellel suur mõju ja see tuleb täiendatud trükina kindlasti taas välja anda. Praeguselgi kujul on ta tõeline kompvek välismaisele sugupuu-uurijale.
Tellimisaadress: Sigrid R. Maldonado, c/o AS WAS Publishing, P.O.Box 463, Goffstown, NH 03045-0463, USA.
