Ülal äratoodu on ajalehe „Saarte Hääl“ 29. septembril ilmunud loo pealkiri ja foto. Selle mõistmiseks on vaja tunda kõnekäände. Kes on fotol kosilane? Kas ta on pärit Soome linnast Turust? Miks kummalgi ei ole käes korvi? Võiks Vald olla nime Valdur lühend? Kas meesterahvas osutab näpuga kaadrivälisele korvile? On “kõnekäänuline“ tee libe? Kui jah, kas ohtlikult libe või on sellel liugu lasta ülihää? FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl
Kõnekäänd on „rahvapärane piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme, omaduse või muu iseloomustamiseks“. Käänuline ehk suunamuutustega, kõverustega kõne on mahlane ja lõbus nagu pinget pakkuv suusarada. Peaasi, et mõttest ehk asja ivast aru saadakse.
Loogikaülesanne: Kosilane läks turule, Kuressaare turule, jättis kogemata korvi koju. Korvi on ometi vaja, kui sügisel turule minna. Vald (Valdur?) oli ülimalt lahke ja andis turul kosilasele korvi, et ta saaks a) seeni kosida, b) teist turul uitajat kosida, c) turgu kosida?
Kosjasõit turule on suhteliselt ebatraditsiooniline, aga seda on ka neiu juuksed. Võib-olla te ei näe – need on poolest peast otsteni rabarberikarva. Moodsad ajad! Võib-olla pakutakse turul mustasõstramahlaga juuste jumestamist. Nagu näha, on tegemist kena tühja platsiga. Kosilasel võiks lausa puhkpilliorkester sabas käia, laiutada ja laiata nagu paabulind. Tegelikult on letid kahtlaselt tühjad. Äkki on Saaremaa metsad seentest ja marjadest tühjaks korjatud? Ja aiasaadusedki otsa saanud? Pidavat olema väga niru tuhli (kartuli) aasta. Suve esimene pool oli puhta põuane. Aga võib-olla jäädi lihtsalt tol päeval turule hiljaks.
Loo tegelik avalõik on: „MTÜ TuuleSuund soovis elu sisse puhuda pikemat aeg varjusurmas olnud Kuressaare turule, kuid ei jõudnud selles osas Saaremaa vallavalitsusega kaubale.“ Veel kõnekäände! (MTÜ on mitte/tulundus/ühing.)
Ühesõnaga - turg on varjusurmas ja inimesed fotol väidavad oskavat esmaabivõtteid (südamemassaaži) selle elustamiseks. Nad ei ole teineteisesse, vaid hoopis turgu armunud ja soovivad seda ühiselt, teineteise toel kosida ehk sellele abieluettepanekut teha. Moodsad, vabad ajad! Kuigi mitte, kui abieluettepanek võrdub omandamisega. Kui rentimisega, siis kosilane kupeldajaks... ?!
Abieluettepanek on siin ülekantud tähenduses ja vähemromantiline äritehing. Korv on ka mõtteline (kuigi nii kergesti ettekujutatav turu kontekstis), mille andmine või saamine on kõigest võrdlev väljend. Korvi andma, korvi saama – „abieluettepanekut või tantsu- või muud kutset tagasi lükkama; sellise ettepaneku või kutse peale eitavat vastust saama“. (Sõnaveeb)
Miks korv? (Mitte rootsi korv, see on vorst.) Korve punutakse kõige tihedamini pajust ning antiikajast saadik on paljude rahvaste pärimustes paju leina- ja surmapuu, milles meelsasti elavad nõiad ja vaimud. „Aga paju on ka õnnetu armastuse märgiks. Soovimatule austajale, kellest lahti taheti saada, ulatati pajuoksad või pandi talle pilkesõnade saatel pähe pajuvitstest punutud korv, sellest annab tunnistust tänini säilinud väljend ,,kellelegi korvi andma“. (Miksike)
Jääme lootma käänulise kõne teekonna igakülgsele õnnelikule lõpule. Peaasi, et mõttest aru saadakse. Eestlaste puhul tähendab see mustast huumorist, sagedasest irooniast ja veel kõnekäändudest läbi närimist.
Riina Kindlam
