Rahvusraamatukogus lõppes konverents, kus Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina ajaloouurijad rääkisid relvastatud vastupanuliikumisest okupatsioonirezhiimidele. Konverentsi korraldas sõjaajaloo- ja militaarhuvilisi inimesi ühendav mittetulundusühing Kroonuklubi.

Korraldajate sõnul oli konverentsi eesmärgiks anda erinevate maade okupatsiooniuurijatele võimalus teadmiste jagamiseks ning ühiste tulevikuplaanide tegemine. Korraldajate sõnul on võimalik, et oskupatsioonide vastase liikumise ajaloost antakse välja ka raamat.

Seminari korraldajate sõnul välditi üritusele suure reklaami tegemist seetõttu, et ei tahetud sellele poliitilist maiku.

"Inimesed, kes sellega tegelevad, said meie ringkonnast teada ja samas ei taha sellele asjale poliitilist kõla. Me oleme puhtalt ajaloohuvilised ja ajalooga seotud, ei mõista kedagi hukka, tahame teada lihtsalt mis ja kuidas valesti tehti," rääkis Kroonuklubi juhatuse esimees Tõnis Orumaa.

Tema sõnul tegeldakse okupatsioonivastase liikumise uurimisega eriti kõrgel tasemel Lätis ja Leedus. Ukraina ajaloolane Oleksandr Vovk ütles, et neil on uurimismaterjali palju rohkem ning seetõttu otsitakse koostööd Baltimaadega, et uurida ühiselt. Vovki sõnul oli vastupanuliikumine Ukrainaa halvemas seisukorras kui näiteks Eestis.

"Meil oli ainult organisatsioon, mis tahtis rajada oma sõjaväge. Aga teil oli veel enne sõda armee, kus olid kaadrid, ohvitserid, olid eelnevad kogemused. See kogemus järjest kasvas. Ka olid vabatahtlike organisatsioon, kuhu kuulusid endised sõdurid," lausus Ukraina Teaduste Akadeemia teadur Oleksandr Vovk.

Konverentsil räägiti ka erinevate maade rahvuslaste kontaktidest okupatsiooni ajal. Alfred Käärman oli metsavend kaheksa aastat ning kaotas ühe käe võitluses Läti piiri ääres.

"Ma sain pihta ühest kuulist, käsi oli purustatud ja ma jõudsin suurte puude vahele paksu metsa sisse ja sohu sisse ära põgeneda ja nad mind kätte ei saanud. Lätlased olid need, kes mind metsast leidsid ja kaasa võtsid oma punkrisse, läti metsavennad ja seal arstiti mind niikaugele et mul oli hiljem juba võimalik püssi kanda," kõneles endine metsavend
Alfred Käärman.

Kaugemas tulevikus on korraldajatel plaanis välja anda raamat, mis põhineb konverentsil peetud ettekannetel. Oleksandr Vovkini sõnul tuleks okupatsioonivastase võitluse ajalugu avaldada kindlasti vene keeles.

"Ingliskeelne väljaanne on suund Euroopa Liidu poole, aga venekeelne endise Nõukogude
Liidu ja sealhulgas Venemaa poole. Neil pole kõik korras oma riigis, tuleb näidata, et
probleemid, näiteks nagu praegu Kaukaasias, pole uued. Need on juba 50 aastat vanad
probleemid. Samasugune võitlus on juba olnud," lausus Vovk.

Ürituse korraldaja sõnul loodetakse seminar korraldada ka järgmisel aastal, aga siis
võib see toimuda juba Lätis või Leedus.

EVE TISLER, AK

Märkmed: