2021 on Eesti jaoks oluline aasta: väike Abja-Paluoja Viljandimaal on valitud soome-ugri rahvaste kultuuripealinnaks. Läbi kogu aasta toimub olulisi sündmusi, mis on pühendatud neile unikaalse keele ja kultuuriga väikerahvastele. Aasta tähtsündmus, 8. soomeugri rahvaste maailmakongress, peeti juuli alguses Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. (Maarja Pärl-Lõhmuse ülevaade kongressist EE # 30, 30.07.2021)
Eestlaste suhe soome-ugri temaatikaga on eriline: Tartu Ülikool on olnud pikka aega soome-ugri keelte ja kultuuri uurimise ja õpetamise keskuseks. Julius Mägiste, Paul Ariste, Tõnu Seilenthal, Ago Künnap, Paul Alvre, Tiit-Rein Viitso on vaid mõned nimed kuulsate Eesti fennougristide, keeleteadlaste reas. Aga sinna võime lisada ka Eesti Vabariigi presidendi ja ajaloolase Lennart Meri, kes on soome-ugri teemadega seotud oma dokumentaalfilmiloomingu kaudu. Soome-ugrilaste muusikatraditsioonist ammutas inspiratsiooni helilooja Veljo Tormis, kelle eesti regilaulude töötlused kooridele ja tsükkel „Unustatud rahvad“ on õnnestunud näide ühe igivana kultuuri jõulisest aktualiseerimisest kaasajas. Kindlasti ei saa märkimata jätta kunstnik Kaljo Põllut ja tema graafikasarja „Kodalased“. Tänaseks on peale kasvanud mitu põlvkonda soome-ugri keeleteadlasi, etnolooge, kunstnikke. Fennougriste leiab väliseestlastegi seast:
Alo Raun, Ilse Lehiste. Kanada keeleteadlane
Harri Mürk käis mitmel Siberi ekspeditsioonil, tegi elavat koostööd Fenno-Ugria asutusega, aga ka nt V. Tormisega eelnimetatud koorimuusika tsükli puhul.
Eestlaste, soomlaste ja ungarlaste suhted teiste, Venemaal elavate väiksemate hõimurahvastega, on unikaalne näide koostööst, mida on tehtud nii akadeemilisel, kultuurilisel kui poliitilisel tasandil, mis toetub solidaarsusele ning soovile luua ja alal hoida ühist soomeugrilist omailma.
Koloniaalse surve all maailma eri otstes elanud ja kannatanud põlisrahvaste kogemustes ja olukordades on mõndagi ühist, universaalset, aga muidugi ka palju erinevusi. Kuidas tulla toime ajaloolise taagaga, mis on neid (väike)rahvaid muserdanud? Kuidas hoida, keelt, kultuuri, tavasid, mis kadumas? Kas on võimalik neid taaselustada? Millised tugistruktuurid on vajalikud nende kultuuride elujõu alalhoidmiseks või taastamiseks? Mida saavad põlisrahvad ise oma saatuse määramisel ära teha? Millised on olnud edukad ellujäämisstrateegiad või koostöömudelid? Mis on põlisrahvaste tugevuse allikaks? Kas põlisrahvastele on tagatud inimõigused? Milline on põlisrahvaste suhe asukohamaa riikliku poliitikaga? Millist rolli mängivad ülikoolid ja haridus väikerahvaste iseseisvuse püüdlustes, kultuuri ja keele hoidmisel? Millised on globaliseerumise ja tehnoloogilise pöörde mõjud põlisrahvastele? Milline võiks olla põlisrahvaste roll tänases kliima- ja koroonakriisis vaevlevas maailmas?
Eesmärgiga käsitleda eespool mainitud teemasid ja leida soome-ugri rahvaste ning Põhja-Ameerika põlisrahvaste kogemuslikku ühisosa ja erisusi korraldab Väliseesti Muuseum (VEMU) koostöös MTÜ Fenno-Ugria, Eesti Rahva Muuseumi, Toronto Ülikooli eesti õppetooli ja mitmete teiste partneritega 2021. a sügisel rea sündmusi, mis on pühendatud soome-ugri rahvastele ja Põhja-Ameerika põlisrahvastele. Septembrist detsembrini toimuvad soome-ugri rahvastele pühendatud loengud ja filmiõhtud.
25. septembril räägib MTÜ Fenno-Ugria juht Jaak Prozes sedakorda Zoomis toimuval V. Sootsi mälestusloengul teemal
„Soome-ugri rahvad Venemaa Föderatsioonis 2010-2021“.
22.-23. oktoobril toimuva
Estonian Music Weeki teine päev on samuti pühendatud põlisrahvastele, nende keeltele ja kultuurile.
Neljapäeval, 7. oktoobril algusega kell 13 leiab Zoomis aset rahvusvaheline virtuaalkonverents põlisrahvastest, kus peaesinejatena astuvad üles vepslane
dr. Dmitri Haraka Zaitsev, kes on Peterburi Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli teadlane ja soomeugrilaste esindaja ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi juures ning krii (Cree) päritolu Manitoba Ülikooli kaasprofessor
dr. Laara Fitznor, väsimatu Kanada põlisrahvaste õiguste eest võitleja ja pühendunud uurija, kelle tegevus ulatub kaugemale akadeemia seinte vahelt. Kuulata saab ka meie enda haridusteadlast
dr. Merli Tamtikut, kelle praeguseks uurimisteemaks Manitoba Ülikooli juures on Kanada kõrgharidussüsteem ja põlisrahvad. Lisaks esinevad ettekannetega VEMU Bloor St. Culture Corridori partneri, Native Canadian Centre of Toronto kultuuriprogrammi juht
Eric Johnston, Toronto Ülikooli soome uuringute kaasprofessor
dr. Anu Muhonen ja teised põnevad esinejad. Modereerib Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise eesti õppetooli professor
dr. Andres Kasekamp. Konverentsi töökeeleks on inglise keel ja osavõtt sellest on tasuta. Konverentsi korraldab VEMU koostöös MTÜga Fenno-Ugria ja Toronto Ülikooli eesti õppetooliga. Jälgige reklaami VEMU veebilehel vemu.ca ja Facebookis!
Läheneva soomeugri rahvaste maailmakongressi puhul Go Reisiajakirjale antud intervjuus lausus emeriitdotsent dr. Tõnu Seilenthal: ,,Koroonakriis on seadnud esikohale inimese enese ja oma koha tunnetamise maailmas. Loodetavasti vabaneme ka kongressil krambist, et peame kellekski „paremaks“ saama ja selle nimel pingutama. Meil soomeugrilastel tasuks mõista, et me olemegi teistsugused: näiteks on meie suhe loodusega teistsugune kui paljudel suurtel rahvastel. Rohkem kui kultuurifestivalide sära vajab meie iseolemine üheskoos mõtisklemist selle üle, kuidas väärtuslikult elada oma elu.“
VEMU loodab oma 2021 sügisprogrammiga pakkuda just seda – võimalust mõtisklusteks ning aruteludeks ja miks mitte ka silla ehitamiseks ning koostöö käivitamiseks üksteisest geograafiliselt kaugete, kuid tunnetuslikult sarnaste põlisrahvaste vahel.
