Kohates “Reval Expressi” fuajees teel hommikusöögile hotelli turvameest, avaldab see imestust möödunud öösel 4. korrusel (meie toad) valitsenud vaikuse üle. Kuna hotelli peamised külalised on soome turistid — asub hotell ju peaaegu sadamakail — siis ilmselt ei oldud sarnase vaikusega harjutud. Arvan, et koor on kogu reisi kestel vähe, aga vaikselt ja sügavalt maganud. Une puudujäägid on tehtud tasa pikemate sõitude ajal mugavates istmetes bussi ülakorrusel.
Lõunasöögile järgnevat pealelõunat kasutatakse vanalinnas ja selle ümbruses omal käel shoppamiseks, ikka veel!
On aeg valmistuda koori viimaseks ühiseks ürituseks Eestis, pidulikuks õhtusöögiks hotellis “Radisson”. Riietus — pidulik.
Tüdrukutest on korraga saanud noored daamid. Ometi saab ilmuda kõige ilusamas kleidis või kostüümis, mis ainult tänaseks õhtuks kodust kaasa võeti. Et tüdrukutega võistelda, oleks poisid pidanud ilmuma sabakuues. Aga on nemadki pidulikus vormis ja meeleolus.
Meie oma vilistlane Epp Aruja (hotelli Radisson kontroller) on sündmuseks reserveerinud suurima söögisaali ning andnud sellele piduliku ilme. Reet ja Aino on koori kulul tellinud kohale ka Kanada esinduses kasutatud klaveri. Koos Eestis viibivate kooriliikmete vanemate ja kutsutud külalistega on osalejaid saja ligi.
Ühisele avapalvusele järgneb õhtusöök ja koori kontsert. Esitatud kava kõlab puhtalt ja kaunilt, nagu alati. Isegi siin, kolmes suunas avatud külgedega saalis.
Kohal on haridusministeeriumist Ants Eglon abikaasaga, Kanada esindusest Marina Asari abikaasaga, Kose-Lükati Vabaõhukoolist direktor Valdek Berendsen tütre ja majandusjuhiga, koorijuht ja pedagoog Ene Üleoja, kirjastuse “Koolibri” (enamus meie raamatud on sealt) tegevdirektor Ants Haljamaa tütrega, Eesti Keelekümbluse tegevdirektorid Irene Käosaar ja Peeter Mehisto (meie vilistlane), giidid Kristel Noodla ja tema abiline Jaana, bussijuht (kes meeldis lastele ja kõigile) Kaimar Kikas ja bussifirma “Taisto” president, noor daam, kelle nimekaardi olen kaotanud.
Tutvustamist ja tänamist toimetasid Elle ja Edgar, keda aplausidega toetasid koor ja kohalolevad vanemad.
Suurima tänu osaliseks said aga lapsed, koorijuht Reet Lindau-Voksepp ja klaverisaatja Aino Uus ning “chaperonid“, kelle energia ja hea tuju ei väsinud vihmasajus ega päevade jaheduses.
Järgmise päeva, 13. juuli hommikupoolikul viidi 16 kooriliiget ja 4 saatjat lennuväljale. Ülejäänud, kauemaks Eestisse jääjad, loovutati allkirja vastu Eestis olevatele vanematele või sugulastele.
(Lõpp)