Buss sõidutab meid hotell „Ihastest“ Raekoja platsile. Tuttav paik enamusele — algas siit ju film „Nimed Marmortahvlil”, mida koolis vaatasime. Tartu Raekoja plats on nii erinev Tallinna omast. Puuduvad restoranide esised õueaiad. Vaatamata laupäevahommikule on plats peaaegu inimtühi. Tähelepanu äratab vihmavarju all suudlev armastajapaari kuju, mis olevat sinna asetatud alles paar aastat tagasi, sümboliseerima Tartu nooruslikkust.
Asume Toomemäega tutvumisrännakule. Giid Kristel ees, meie “63“ pikkamööda järel. Peatused ja seletused ausammaste, ehituste, sildade, varemete juures; tutvume nendega seotud sündmuste, juttude ja ajalooga. Sellele Vanemuise loodud künkale on aastasadade jooksul kogutud möödunud aegade mälestusi rohkem kui kusagile mujale. Küüni tänavat pidi viib tee Barclay de Tolly parki, mööda ta ausambast, Vallikraavi tänavanurgal kohviku ees istuvaist Vildest ja Wilde’ist, tõuseb jalgrada pidi mäkke vana Tähetorni juurde. Sealt edasi mööda F.R. Faehlmannist, üle Inglisilla (inglisesilla), Riigikohtuhoone ja ülikooli naistekliiniku vahelt läbi üle Kuradisilla Toomkiriku varemeteni. Kristjan Jaak Petersoni juurest Ohvrikivile (kus üliõpilased põletavat oma eksamipabereid pärast eksameid) ja Musumäele...
Karl Ernst von Baer’ist ja Gustav Adolf II-st möödudes on aega kulunud paar tundi. Nägemata jäävad jalutusrajalt natuke kõrval asuvad Juhan Liiv ja Jaan Tõnisson. Emajõe kaldal Vabaduspuiesteel asuvaid Oskar Lutsu ja F.R. Kreutzwaldi tervitame hiljem Emajõelt, neist laevasõidul möödudes.
Ülikooli peahoone ees ootab meid professor Eva Rein, kellega tutvusime eelmisel nädalal Kanada esinduses Pärast lühikest ajaloolist ülevaadet siirdume peahoone sisemusse. Restaureeritud aulast avastame klaveri. Kohe tekib lauluisu...
Lõunatame Toomemäe kaldasse kaevatud “Püssirohukeldris”, siserõdudega restoranis. Seinu kaunistavad igat sorti tegelaste näopildid õllekappadel. Kõhud on tühjad, toit hea.
Paadisadamasse jõuame pisut vara. Laev on eelmiselt sõidult naasmata. Vahepeal on ka päike kesktaevasse siginenud. Pikutame jõekalda murul. On ka teisi laevaootajaid. Varsti saabubki “Pegasus” ja kinnitub kalda äärde. Kõigepealt kõnnib laevale meie koor. Ülejäänuid ei lastagi laeva. See oli küll meile reserveeritud, ruumi on ometi küllalt… Oleme nõus neid kõiki kaasa võtma. Teatame sellest ka laevalael askeldavale laevamehele. Aga tulemusteta. Trepp tõmmatakse laeva ja see eemaldub kaldast.
Laev sõidab linna ulatuses esiteks alla- ja siis ülesvoolu. Allavoolu asuvad paar tartlaste supelranda ja väikeste paatide hoidlad. Kui head vaadet tahad, pead ikkagi käima Toomemäel!
Enne õhtusööki jõuame veel külastada ka Eesti Rahva Muuseumi. Ilmselt oleks väljapanekuteks suuremaid ruume tarvis, aga ikkagi ei saa kusagilt mujalt paremat ülevaadet meie ajaloost ja inimestest. Poisse huvitab ikka midagi, mida saaks oma käega katsuda, aga siin on selliseid väljapanekuid väga vähe. See ei ole ju tehnika ega teaduse muuseum.
Päev lõpeb õhtusöögiga Emajõe äärses “Atlantises”. Kutsutud külaliste puhul haridusministeeriumist on õhtul pidulikum ilme ja meeleolu. Kohal on Eesti Haridusministeeriumi keeletalitusest välisõppe peaeksperdid abikaasadega: Piret Toomet (endine) ja Anneli Roose (praegune), kes on olnud meie lüliks haridusministeeriumiga selle Tartusse asumisest saadik. Koor esitab viis laulu. Neid üllatab meie laste rõõmus ja elav käitumine ning nende sõnul suurepärane laulutase. Lapsed on olnud järjekordselt parimad oma kooli esindajad.
(järgneb)
