Tuntud jõululauludes on muuhulgas ikka nimetatud valget värvi küll lihtsalt õhus lendlevate lumehelveste märkimiseks, küll paksu pehme lumevaiba tähistamiseks. Käesoleva nädala alguses valge lumega küll kiidelda ei saanud, vähemalt mitte Torontos. See aga ei seganud täienduskeskkooli ja –gümnaasiumi noortel 14. detsembril Eesti Majja jõulupeole kogunemast.
Väljakuulutatud algusajaks oli hubane kristallsaal täitunud nii koolinoortest, nende vanemaist kui õdedest-vendadest. Koolijuhataja tegi sobiva sissejuhatuse, lugedes ette katkendeid 103 aasta tagustest jõulukommetest Eestis. Põhjalik ettevalmistus aasta suurimateks pühadeks pole võõras tänaseski päevas, kuigi võrdusmärki ajastuste vahele siiski panna ei saa.
Ühtmoodi oluline on ajast aega olnud pühade õhtusöök. Koolipere jaoks valmistas selle Ülle oma abilistega. Aga jõulupidu ei seisne ainult söömises. Õhtu jätkus õpilaste etteastetega. Oli tore näha pingevaba ja lustlikku esinemist, kellel rohkem kellel vähem ette valmistatud ja kodus harjutatud. Üldise lustliku elevuse tekitas esto 101(keelekümbluse algajate) klass omaloomingulise kooliteemalise laulukavaga. Hea meel oli näha, et noored on entusiastlikud ja annavad oma parima, sealjuures ennast esinemisel vabalt tundes. Küllap oli selles oma osa ka heatahtlikul publikul.
Ükski korralik jõulupidu ei saa läbi punakuuemeheta. Teadagi on sel „päris vanal“ tipphooajal kohutavalt kiire. Eks selletõttu on ta ettenägelikult välja koolitanud hulga abilisi, kes tema kohalviibimist vabandavad ja tema rolli täidavad. Kooli külastanud jõulumees teatas kohe alguses, et on Jenny Craigi programmi läbi teinud. Kas see just nii oli, ei tea – võib-olla soovis ta tagasihoidlikul moel kooliperet tervislike eluviiside juurde juhtida-, aga heas vormis paistis ta küll olevat. Täiendusgümnaasiumi õpilased Liis Jakobson, Kristina Soolepp ja Elias Gates-Kass olid headeks päkapikkudeks, kes aitasid kinke jagada. Tegelikult sosistasid päkapikud hiljem, et lumivalge habeme varjus ja punase kuue sees tuli kooliperele külla viimase klassi noormees Taavo Tralla. Ükskõik kas „vana“ oli mängult või päris, aga ta oli hea huumorimeelega ning samas ka nõudlik. Paki lunastamiseks tuli nii suurtel kui väikestel vaeva näha ja kasvõi pisitilluke salmike esitada. Erksaima elamuse sel õhtul pakkus Charles Kipper, kelle esituses sai „Püha öö“ täiesti uue mõõtme. Muusikapala lõppedes ütles üks kuulaja, et viimase noodi kõlades oli tunne, nagu oleks talle jõuluõhtul hardas metsavaikuses üksik lumehelves ninale kukkunud, nii elavalt kõlas klaverimäng.
Pakid said jagatud, jõuluvana lahkus, kuid kõlama jäid veel ühislaulud, head pühadesoovid, sära silmades ning ootus ja lootus uuele heale algavale aastale.
Koolipere jõulupuu
Eestlased Kanadas | 18 Dec 2009 | K.Eesti Elu
Eestlased Kanadas
TRENDING
