Kontsert algas keskpäeval. Ruumi kogunes 60 kuulaja ümber, kes ilmselt nautisid pakutavat, mille sisuline läkitus katsus sulatada veel pikast talvekülmusest kuhtunud mõtteid ja tundeid. Naiskoor on tagasihoidliku liikmeskonnaga, tosin lauljat suudavad tegevuse käigus hoida. Kontsert avati koori motoga, mis näitab nende laululist veendumust. Järgnes K.A.Hermanni „Kevade marss“. Asta Ballstadt oli koori liikmeid abistanud Sr.Miriam Therese ingliskeelse laulu „Joy is like rain“ tõlkimisel, mis sai eestipärase pealkirja „Rõõm on nagu sadu“. H. Jõgisoo laulu eel Ludmilla Ots kommenteeris selle seost 14. märtsil peetava emakeele päevaga kodumaal. P. Elkeni viisistatud ungarlase S. Petöfi sõnadele loodud laulu kodudes ootavaist emadest laulis kooriliikmeist moodustatud kvartett koosseisus Linda Järvalt, Virve Mathias, Helmi Viksten ja Alice Kosk, andes laulule hellatundelise tooni.
Kaugemale ärkamisaega mindi F. Säebelmanni lauluga A. Piirikivi sõnadele „Ellerhein“, järgnes J. Aaviku laul Kersti Merilaasi sõnadele „Avalaul“, mis oli tervituseks suve tulekule ja esimese poolaja lõpuks esitas koor R. Lätte „Sõprade juurde“ (O. Saare tekst).
Enne vaheaega tutvustas Tamara Norheim-Lehela, et naiskoorile on tulnud abiks Toronto Eesti Meeskoori kvartett koosseisus Enn Kiilaspea, Tõnu Naelapea, Heikki Paara ja Aksel Pügi, kas laulsid hoogsas rütmis A.F. Picciuse „Rõõmsad laulumehed“, R. Toi seatud R. Ritsingu rahvaviisi „Uhti, uhti“, J. Aaviku „Kodule“ ja R. Prachti viisi H. Karmo sõnadele „Veinide maailm“. Tamara Norheim-Lehela tänas laulumehi punaste nelgiõitega, misjärel kõlas lisapalana „Eesti vennad, laulgem rõõmsalt“.
Pärast rikkalikku kohvilauda alustasid Helmi Viksten ja Tamara Norheim-Lehela duetiga Austraalias elanud eesti helilooja August Pruuli lauluga „Kohtumine suvega“, misjärel esitatavais lauludes oli teemaks laulude osa inimestes ja looduses. Esitati Leida Pilti seatud A. Kapi rahvaluuleseade „Käokene“, kes kaasikus õpetas oma tarkust, V. Reimani „Ööbik“, kes laulab puud õitsema, L. Tautsi (M. Linnamägi) „Hällilaul“, E. Oja „Vares vaga linnukene“, millele järgnes „Hiirejaht“, nagu Meeta Pruul selle rahvaluule aineil on loonud.
Kontsert lõpetati E. Tambergi „Soovide valsiga“, millise lauluga lõpetati kodumaal kevadised koolilõpuaktused, kuid mis on olnud ka üldlaulupeo kavas. Laulis seda Katrin Jõgeda, olles oma noore häälega abiks naiskoorile.
Lõpetati ühislauluga, milleks oli O. Arro „Raha paneb rattad käima“ koori poolt kohandatud tekstiga. Tugevamat rütmi andis Enn Kiilaspea seda kitarril saates. Koor näitas igati head laulukultuuri ja veendumust eesti laulu viljeleda, sisendades kuulajaisse kevadetunnet ja laulurõõmu.
