25 aastat tagasi hakkasid Kopenhaageni Kuninglikust Raamatukogust kaduma väärtuslikud teosed. Kümne aasta jooksul viidi hoidlatest välja 3200 raamatut, ja kuna alles nüüd on hakatud neid Saksamaal ja Inglismaa oksjonitel müüma, siis on lõpuks tekkinud võimalus kuritegu välja selgitada.
Veerand sajandit tagasi hakkasid Kopenhaageni Kuningliku Raamatukogu riiulitelt kaduma hinnalised raamatud. 1968–1978 aastani kadus raamatukogu hoidlatest 3200 XVII, XVIII ja XIX sajandist pärit raamatut, mille väärtus on 600 miljonit Eesti krooni. Vargus tuli ilmsiks aastal 1975, kuid politsei ei suutnud vargaid kuidagi kindlaks teha.
Kuigi juba 25 aastat tagasi arvas raamatukogu direktor, praegu 91-aastane Palle Birkelund, et varast tuleb otsida raamatukogu töötajate hulgast, tundus personalile see mõte solvavana, ja uurimine lõppes tulemusteta.
Alles nüüd on jõutud järeldusele, et varas võis olla Kuningliku Raamatukogu orientalistikaosakonna juhataja, vanaindia käsikirjade ekspert, kes on praeguseks juba manalasse varisenud.
Raamatukoguhoidja lesk, poeg, pojanaine ja poja sõber istuvad praegu eeluurimisvanglas, süüdistatuna selles, et nad on varastatud raamatuid edasi müünud.
Ühtlasi on konfiskeeritud lese villa, mille maksumus on 4,5 miljonit Eesti krooni. Villast leidis politsei suure hulga varastatud raamatuid. Osa raamatuist on kätte saadud ka näppaja poja sõbra juurest Saksamaal.
Esimesed konkreetsed kahtlused tekkisid Taani politseil alles hiljuti, kui Londonis toodi Christie oksjonile 4-5 miljoni Eesti krooni väärtuses raamatuid, millest oli püütud eemaldada Kopenhaageni Kuningliku Raamatukogu templeid.
Seejärel hakkasid asjad hargnema, kuid politseil on esialgu kogu loo kohta vähe kommentaare, seda enam, et praeguseks on jälile saadud vaid umbes pooltele varastatud raamatutest.
Umbes samasugune raamatuvargus leidis aset aastail 1983-89 Iiri Rahvusraamatukogus, kuid sealt jõuti eemaldada raamatuid ”vaid” 8-10 miljoni Eesti krooni väärtuses, mis on 60 korda vähem kui Kopenhaagenis varastatu hind.
Professor oli bibliofiil ja ta ei suutnud hoiduda kiusatusest pista väärtuslikumaid raamatuid ja käsikirju aeg-ajalt vestihõlma alla, et neid seejärel nautida hubases kodurahus. Hiljem kinkis ta käsikirjad Kopenhaageni Kuninglikule Raamatukogule.
Moldenhawer on jutustanud, et tema kätte olevat käsikirjakogu sattunud «erakordselt õnneliku juhuse tõttu» ja pealegi juhtus see ajal, kui kollektsionääri ja varga vahel ei osatud veel nii hästi vahet teha.
Aga kui XVIII sajandil toimunud varguse puhul on tegemist nii-öelda raamatuhankega raamatukogule, siis hiljuti ilmsiks tulnud vanade trükiste kadumine tähendab ikkagi vargust.