Korp! Amicitia jälle üks aasta vanem! (1)
Eestlased Kanadas | 09 Dec 2005  | Ellen LeivatEWR
81 aastat on möödunud sellest, kui korp! Amicitia Tartus 21. novembril 1924 asutati. Aastapäeva pühitsemine ehk “kommerss” on korporatsioonide elus aasta tegevuse kõrgpunkt. Mida suurem aastaarv, seda rohkem põhjust pühitseda!
Ees keskel korp! Amicitia rebasvanem Kristiina Nieländer uute värvikandjatega ja rebaskarjaga. Keskel vas. Silvia Aarlaht, Karen Must, Karen Pärn, Milvi Tiislar, Kristel Toomsalu. Taga vas. reb! reb! Anne Remmel, Erika Kivik, Killi Mirka Van Meggelen, Marja Kimsto, Maiki Teene, Katrina Müür, Kairi Hess, Tormi Kimsto, Kaili Yalle, Krista Eichenbaum, Kristina Aasa, Andrea Kivik, Marilyn Toomsalu. Tervitusi aastapäeva puhul saatsid reb! reb! Juula Roman Iirimaalt, Liina Guiter Eestist, Erika Agur Nova Scotiast, Lembi Hess Londonist, Mari Wichman Montrealist ja Anneli Must Guelphist. Foto: Maaja Matsoo

Laupäeval, 26. novembril kell 4 pl algas amicade kogunemine Tartu College’i fuajees ja alles öösel kella 3 paiku otsustasid viimased koju minna, et jutuajamist jätkata pühapäevasel pannkoogi “brunchil”. Vahepealne programm oli tihe. Tipphetkedeks õestuspeo tseremoonia, rikkalik õhtusöök ja muidugi lõbus rebasteater! 18 julget, andekat rebast saavutasid eesmärgi – panid oma viguritega saalitäie värvikandjaid naerma! Rebastele kergenduseks, kuna üks oluline rebaskohustus sai täidetud.

Korp! Amicitia õestumise tseremoonia kestel said 5 rebast endale pähe akadeemiliste emade helelillad teklid ja emad õhtuks pähe tütarde mustad teklid. Ees vas. uued täisõiguslikud Amicitia liikmed Kristel Toomsalu, Milvi Tiislar ja Karen Pärn. Taga vas. rebasvanem vil! Kristiina Nieländer, uued värvikandjad Silvi Aarlaht ja Karen Must ja teine rebasvanem Maaja Uukkivi..Värvid ära teeninud olid ka kaugel viibivad rebased Juula Roman Iirimaal, Liina Guiter Eestis ja Erika Agur Nova Scotias.

Rituaaliderikka õestumise juurde lisandus sel aastal ootamatu nüanss, mis tekitas palju erutust ja põnevust. Nimelt läks keset lipukõnet käima Tartu College’i tuletõrjehäire. Siin pole juttu väikesest piuksumisest, vaid kõrvulukustavast kriiskamisest, mis kestis 15 minutit! Ega mingi tühine häire amicade tuju riku! Kasutati võimalust jutuajamiseks, mis muidugi vajas tõhusat hääle tõstmist, et ennast kuuldavaks teha. Üks kriiskav alarm ja 70 kriiskavat amicat! Pole ime, et mõnel kõrvad ikka veel lukus! Lõpuks häiresireen vaikis, vil! Leila Puust sai rahulikult lipukõnet jätkata. Kõik läks “vaikselt” ja sujuvalt edasi.

Lisahuvi, ärevust ja tegevust kommersil tekitasid rahakorjamise projektid rebasfondi toetamiseks. Müügile läks kahe kuuga valminud – tänu eestvedajale ksv! Kristiina Nieländerile - amicade 145 lemmikretseptiga kokaraamat “Amicitia leib”. Vil! Maaja Matsoo leiutis – puulusikad sissepõletatud Amicitia tsirkliga – müüdi kõik läbi! Ka vil! Anita Nippak Genua korraldatud vaikne oksjon õnnestus suurepäraselt. Võistlevad pakkumised tõstsid hinnad aina kõrgemale ja lõpuks olid kõik 20 amicade poolt annetatud kinkekorvi ära ostetud. Lõpptulemus? Rebasfond kasvas õhtu jooksul enam kui $1,000. võrra! Rahakorjamise eesmärgiks on toetada kevadel rebaste ja õpilaste osalemist kevadkommersil ja volbripidustustel Tartus.
Korp! Amicitia muinasjuttude teemaline rebasteatri etenduse osalejad: ees vas. rebasvanem Kristiina Nieländer, Krista Eichenbaum, Marja Kimsto, Kaili Yalle, Kairi Hess, Tormi Kimsto. Keskel vas. Anne Remmel, Erika Kivik, Katriina Müür, Karen Pärn, Maiki Teene, Kristiina Aasa, Silvia Aarlaht, rebasvanem Maaja Uukkivi. Taga vas. Kristel Toomsalu, Marilyn Toomsalu, Andrea Kivik, Milvi Tiislar, Karen Must, Killi Mirka Van Meggelen. Kaugel viibivad rebased Liina Guiter, Juula Roman, Erika Agur, Lembi Hess, Mari Wichman ja Anneli Must saatsid julgustavaid tervitusi kaasrebastele teatri heaks kordaminekuks.

Õestuspeo kestel mälestati traditsiooni kohaselt siit ilmast lahkunud Toronto koondise amicasid. Kurvastavalt kaovad järjest kõrgetes aastates Tartu-aegsed Toronto koondise asutajaliikmed. Rõõmustavalt ületab Amicitias tõhus noorte juurdekasv valusaid kaotusi.

Korporatsioonide omapäraks on eluaegne kuuluvus. Ões- või vennaskonda kuulumine on nagu perekonda kuulumine. Peetakse üksteist õdedeks, valitakse emasid, isasid, tekivad sügavad liikmetevahelised lojaalsus- ja sõprussidemed.

Teine perekondlik aspekt korporatsioonide juures on kalduvus käia vanemate, vanavanemate jälgedes. Emad, tütred, vanaemad, õed, nõod, tädid, ämmad, miniad – kõikvõimalikud samast soost mitmes erinevas vanuses sugulased üheskoos ja omavahel veel “õed” ja sõbrad. Amicitias ongi sugulasi ohtralt, sest suurim sugulaskond koosneb 21 amicast. Rõõmustavalt tõdedes pole lõppu veel näha!

Mehed laulgu oma laulu, aga naiskorporandid eeldavad järgmist: “Maa tuleb täita tütarde ja tütretütarde ja tütretütre tütardega, kui olev tahab olemist ja tulevikku tulemist.”



 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
!14 Dec 2005 11:57
Kenad tibid koos-eriti see Kristina Aasa!

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Kanadas