vil! Alliki Arro


Kõik, mis kallist meil, Eestile anda –
elu, õnn ja armastus!
Valget, punast ja rohelist kanda
ükskõik kui kaua ja kus!


Bernard Kangro


27. oktoobril sai eesti kõige vanem naiskorporatsioon, Korp! Filiae Patriae 90-aastaseks. Juubelisünnipäeva tähistati Torontos mitme üritusega, suursugusem neist ehk eelmisel laupäeval peetud perekonnaõhtu elegantses Intercontinental hotellis. Astuti oma argipäevasest elust välja ja koguneti õhturiietuses koos õdede, meeste ja sõpradega kokteilide ümber. Kõrvalruumis jooksis vil! Epp Aruja koostatud slide-show Toronto koondise 60 aasta tegevusest. Siis asuti Willardi ballisaali pidulikule õhtusöögile.


Muusikalisi ettekandeid pakkusid meie oma liikmed, sopran vil! Kristiina Agur ja metsosopran vil! Monica Zerbe, klaveril saatis Charles Kipper. Hiljem keerutati jalga Eric Soostari tantsuansambli saatel. Peolisi oli 150 ringis. Fiiliaid oli ka tulnud Vancouverist, Montrealist, Ottawast, Wavast, Floridast ja New Yorgist.


Siinjuures tuleb nimetada Toronto koondise „In perpetuum“ nimekirja, mille koostas vil! Epp Aruja. Sellesse olid sisse kantud kõikide nimed, kes 60 aasta vältel koondise liikmeks astusid ja värvid said. Nad siis kas jäid aktiivsete liikmetena tegutsema, jäid mõneks aastaks eemale või kadusid üldse ära. Nimekirjas on üle 400 nime ja see saadeti e-posti kaudu kõigile Toronto koondise liikmetele mõttega, et nad ehk tunnevad kedagi, kes on eemale jäänud.


Eemalejäämise põhjused võivad olla mitmesugused; sageli jätkub noorel naisel vähe aega koduväliseks tegevuseks perekonnaelu ja karjääri kõrval.


Pühapäeval koliti üle Tartu College’i suurde saali, kus oli üles pandud Toronto koondise liikmete rakendus- ja tarbekunstinäitus, mida kureeris vil! Lehti Keelmann vil! Mall Puhmi abiga. Eksponeeriti järgmiste vilistlaste loomingut: vil! Annike Andre-Barrett, fotograafia; vil! Kristiina Eelnurme, ehted; vil! Tiina Hubel, arhitektuur; vil! Riina Kindlam, fotograafia; vil! Viive Kittask Leppik, maastikuarhitektuur ja maalikunst; vil! Merike Lainevool, sisekujundus; reb! Maarika Lepik, maalikunst; vil! Kaarin Lupp, fotograafia; vil! Ene Migur, sisekujundus; vil! Heili Paluoja, graafika; vil! Eneri Taul, arhitektuur, vil! Carmen Vagiste, meediakunst; vil! Ellen Valter, metall ja nahkkäsitöö; vil! Linda Valter Aug, arhitektuur.


Pühapäevane programm oli tihe. Alustati maitsva brunch’iga. Kohale oli tulnud umbes 70 fiiliat.


Siis seadis vil! Annike Andre Barrett üles SKYPE’i, mille kaudu said õed Tartu koondises jälgida meie õestuspidu ja kontsertaktust.


Järgnes õestuspeo tseremoonia, kus kõnelejateks olid vil! Reet Sehr ja vil! Mari Ann Tammark. Kõiki Korp! Filiae Patriae laule saatis klaveril vil! Margit Viia-Maiste. Austati endiseid esimehi ja kirjutati alla tervituskaartidele meie armastatud Tartu-aegsetele liikmetele, kes ei saanud meie juures olla.


Kell 14 algas pidulik kontsert-aktus, kus oli ka kutsutud külalisi. Esimees vil! Mari Ann Tammark andis oma avasõnas põgusa ülevaate Korp! Filiae Patriae ajaloost, puudutates esimese naiskorporatsiooni asutamist 1920.a. keset Eesti Vabariigi algaastatel kestvat otsingute ja rahvusliku ülesehitustöö ajajärku. Ta viitas ka sellele, kui loomuvastane tundus mõningatele tartlastele naiskorporatsioon — maastikul, kus oldi harjunud vaid õlut rüüpavate meeskorporantidega. Korporatsioonide eluiga oli sama pikk kui esimese Eesti Vabariigi oma, ja need suleti nõukogude võimude poolt 1940. aastal. Korp! Filiae Patriael oli siis 380 liiget, kellest pääses vabasse maailma 214, moodustades koondiseid Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Rootsis. Mari Ann luges ka ette ülaltsiteeritud Bernard Kangro luuletuse, pühendatud Korp! Filiae Patriaele tema 40. aastapäevaks. Lõpuks võttis Mari Ann oma ajastut kokku järgmiste sõnadega:
„Eesti Vabariik on taastatud ja isamaa tütred tegutsevad nii siin kui Eestis. Elame ajal, kus naised töötavad igal erialal ja meie liikmete saavutused nii Torontos kui Tartus on hästi tuntud. Saab enneolematu kiirusega teateid laiali saata, vaadata pilte sündmustest, mis toimuvad reaalajas, pidada ühiseid koosolekuid SKYPE’i kaudu ja sõita Eestisse puhkusele või isegi elada seal… Kardetakse, et rahvaarv kahaneb. Siiski arvan, et eestlaste tulevik on kindlal alusel ja eestlus püsib. Oleme isamaa tütred ja„eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu!““


Avasõnale järgnesid tervitused ja lilled teistelt korporatsioonidelt ning akadeemilistelt organisatsioonidelt.


Esinesid taas perekonnaõhtu solistid, saatjaks Charles Kipper. Seekord esitati eesti helitöid.


Järgnes Eestist tulnud ja meiega liitunud vil! Merli Tamtiku aktusekõne. Merli teeb doktoritööd OISEs Toronto Ülikoolis, Higher Education Theory and Policy Studies osakonnas.


Merli alustas oma kõnet Lennart Meri küsimusega, et mis võiks olla Eesti Nokia? Vastuseks peale pikki vaidlusi arvatakse olevat kõrgharidus… „Just targad haritud inimesed viivad elu Eestis edasi paremuse poole, olgu selleks kas mehed või naised,“ kinnitas Merli. Ta puudutas akadeemilise naise võidukäiku alates aastast 1905, kus naisi võeti Tartu ülikooli vastu ainult vabakuulajatena. Esimene eestlanna kanti alles 1917.a. TÜ suurde matrikliraamatusse. Ja kolm aastat hiljem asutas salk eesti naisüliõpilasi Korp! Filiae Patriae. Naiskorporatsioonid aitasid kaasa naise eneseteadvuse tõusule.


Praeguseks domineerivad naised humanitaarteadustes ja mehed tehnilistel aladel nii Euroopas kui ka Kanadas. Siinjuures tõi kõneleja esile ka isiklikke kogemusi, olles õppinud Tartu ja Toronto ülikoolides.



Kuulajaskonnale pakkus kindlasti huvi tema analüüs erinevustest Tartu ja Toronto kõrghariduse vahel. Ta leiab, et Tartus omandatakse haridust teadmiste eneste pärast, kuid Torontos on eesmärgiks haridustee lõpul tulutoov ametikoht. Siin ta räägib oma kogemusest nõukogude koolisüsteemis:


„Üks kõige raskem ülesanne Torontos, millega ma siiani kõvasti vaeva näen, on enesekindluse kasvatamine. Mina olen saanud oma keskhariduse nõukogude ajal, kus kõik lapsed kandsid koolis tagasihoidlikku sinist koolivormi ning enese esileseadmine polnud mõeldav… Iialgi ei tohtinud laps oma edusamme ise kiita, vaid tuli kannatlikult oodata, kui teised neid märkavad ning kiitust avaldavad. Tartu Ülikooli jõudes oli kätte saabunud EV aeg, teadmisi jagati loengutes, kus iga õppejõu sõna tuli hoolsalt vihikusse üles kirjutada. Ennast kokku tuli võtta vaid eksamiteks. Eksamisessioonid toimusid kaks korda aastas. /…/ Siin pead pakatama enesekindlusest, olema ise aktiivne ja pakkuma oma oskusi välja. /…/ Iga artikli käsitlemisel pead olema kriitiline ja oma arvamust põhjendama. Minu kooliajal Tartus oli mõeldamatu, et keegi võiks kahelda õppejõu sõnades või veelgi hullem, tema poolt soovitatud artklit kuidagi kritiseerida.“


Merli lõpetas oma kõne sõnadega:


„Usun, et nõustute minuga kui ütlen, et iga eduka naise taga seisab tubli mees ja toetav perekond. /…/ Kallid pereliikmed ja sõbrad, suur tänu teile, et olete aidanud Filiae liikmetel väärtustada haridust, hingekultuuri ja eestlust. Elagu Korp! Filiae Patriae! Elagu tublid eesti naised!“


Aktusekõnele järgnes kaks laulu Toronto Koondise Naiskoorilt vil! Elli Kipperi taktikepi all, klaveril Charles Kipper.


Lõppsõna oli vilistlaskogu esimehelt vil! Anne Liis Keelmannilt, kes tänas juubelipidustuse korraldajaid: vil! Mari Ann Tammark, vil! Lilian Puust, vil! Anu Jõe, vil! Tiina Timusk, vil! Lehti Keelmann, vil! Mall Puhm, vil! Iivi Campbell, vil! Reet Petersoo, vil! Heili Paluoja ja vil! Epp Aruja. Vil! Anne Liis Keelmanni ennast austati lilledega, sest tema ise oli üks juubeli peakorraldajatest.


Pidustused lõppesid Eesti hümni laulmisega.

Märkmed: