Põhjused paistsid olevat seoses märtsikuise koolide puhkustega. Üks aastapäeval viibiv EKLi vanem vilistlane aga sidus aktuaalse kuupäeva kokku tegeliku asutamise kuupäevaga, mis vana kalendri alusel oligi hoopis 15. märts. Nii et ajalooliselt mitte ainult sobiv kuupäev, vaid ka valik, mis suunab tähelepanu ja äratab huvi EKLi asutamise vastu..
Olgu kuupäevaga kuidas on, EKLi aastapäeva tähistamine sel aastal laabus suurepäraselt – hoogsate lauludega, vaimukate kõnedega, uljaste tudengihõisetega, kui mõne laulu lõpp seda ette nägi.
Korralduste eesotsas oli EKLi kõige noorem eestseisus. EKLi esimees on sel hooajal korp! Vironia senior, noor sv! Allan Marley, kes selge ja kõlava häälega pani piduliku koosoleku täpselt paika traditsioonilise päevakorra alusel. Kahel pool tema kõrval istusid korp! Vironia subsenior sv! Nick Kazakoff ja konvendi kohapealne ex officio scriba mag! referendi sv! Roland Campbell. Pikale lauale olid asetatud organisatsioonide läikivad rapiirid, mille taga istusid EKLi liikmesorganisatsioonide esimehed, ehitud uhkete mitmevärviliste särpidega.
Sv! Marley alustas asjaliku avasõnaga ja mälestas nimede loetelus lahkunud EKLi kaasvendi. Kõned isamaale esitasid korp! Revelia vilistlane Olavi Kelle ja korp! Sakala senior vil! Hillar Allan Meret. Vil! Kelle sidus EKLi ajalooliselt Eesti-isamaaga ja vil! Meret rõhutas võitlusvalmidust isamaa ja sellega seotud väärtusete eest. Kõnedele järgnes Eesti hümn.
Teist osa aastapäeva tähistamise juures, mis oli vennastus koos kõnedega, kaunistas uljas laul, mida juhatas hoogsalt ja oskuslikult korp! Vironia mag! cantandi vil! Peeter Nieländer. Kõnes EKLile rõhutas vil! Paul Marley (korp! Vironia) EKLi põhimõtteid nagu need olid kirja pandud paguluses, kui oli vaja luua kindlad seisukohad vabadusvõitlusele Eesti eest. Kõne noorusele ja seega ka Alma Materile pidas korp! Rotalia senior vil! Tarmo Remmel. Kõne oli nii humoorikalt kui akadeemiliselt kokku pandud ja rajas meeleolu, mis kandus õhtu viimse meeleoluka tunnini,
Peoõhtu meeleolu kestis ka pärast traditsioonide kinnitamist. Oli maitsva õhtusöögi ja laulude
vahel võimalik kohtuda EKLi kaasvendadega, kellega mitmed ei olnud pikemat aega kokku saanud. Allakirjutanul oli südamlik kasvõi hetkeks kohtuda korp! Frat. Tartuensise vilistlase Kasper Kanguriga, kes oli kohapeal tõeline esimese põlvkonna esindaja. Nii teine kui kolmas generatsioon on tõsiselt hakanud puudust tundma põlvkonnast, kes ehitas ühiskonna, mida nemad praegu naudivad.
Waterloost oli kohale oli tulnud koos vil! Toivo Miljaniga (korp! Rotalia) läti korporatsiooni korp! Selonija liige vil! Ralfs Grinbergs, kellega oli põnev tutvust teha nii ühel kui teisel koosolijal. Tuleb välja, et just korp! Selonijaga on sõprusleping korp! Vironial.
Olgugi, et korporatsioone nimetatakse intiimorganisatsioonideks, kelle sisemine elu ei ole mõeldud avalikustamiseks, on need vennaskonnad dünaamiliselt seotud eesti rahva säilitamisega. Kaugel Eestist näeme, kuidas noored mehed, kellel tihti vaid emad on eestlased, on pöördunud ühe vana rahva poole, kelle väärtustest, eriti kelle keelest, on hakatud lugu pidama. Siin on suurt tööd teinud korporatsioonide eelkäijad, nagu eesti koolid ja skautlik liikumine, kusjuures eesti üliõpilastele loodud korporatsioonid ja seltsid oma õpetustega viivad seda tööd kaasakiskuvalt edasi.