Eestlaste vanima akadeemilise korporatsiooni 105.a. juubeli pidustused Torontos pakkusid meeltele rõõmu, pakkusid aga sügavamale mõistusele suunda-selgitavat ergutust.

Mis meelterõõmu tasemele kuulub, see sai oma alguse neljapäeva õhtul, 17. novembril, kui E.E.L.K. Toronto Peetri kirikus tõsteti hääled ühises laulus "Oh võtkem Jumal suust, südamest nüüd kiita", vil! dr Roman Toi (c. 1936/II) orelisaatel. Nii algas jumalateenistus ühes õpetajatega dr A. Tauli ning vil! Hannes Aasaga (c. 2002/II).

Hiljem samas teenistuses saadi rõõmuga kuulda "Helina" koori Margit Viia-Maiste juhendusel. Talitusele järgnenud kohvilauda rikastasid nii Helin kui ka Vironia klaverikunstnik sv! Hando Nahkur (c. 2003/I, praegu Yale'i Ülikooli Certificate in Performance'i viimases tudengiaastas).

Reedel koguneti keskpäeval eestlastele kuuluvasse „The Paddock” restorani, et informaalses miljöös sõprusi luua, uuendada ja arendada. Restoran oli vironuste, nende daamide ja pere liikmete käsutada. Teenindamine, söök ja seltskond olid igati suurepärased.

Pidustuste tajutava, meelirõõmu pakkuva spektaakli kõrgpunkt saavutati reede õhtul, Tartu College'is toimunud pidulikul konvendil ja vennastusel. Kohal viibis umbes 95 vironust. Violett-must-valget pilti rikastasid EKL-i värvid Estica, Rotalia, Sakala, Tartuensise ning Ugala näol. Viimase korporatsiooni esimees Vaido Rooneem andis üle ka EKL-i ametliku tervituse. Värvide rikkust lisas veel Selonuse, Ansis Laucise, roheline-valge-punane, meelde tuletades seda solidaarsust, milles läti korporandid olid raskesti sündiva Vironiaga seisnud poliitilises võitluses saksameelses Riia polütehnikumis 1890-ndatel aastatel. Veel julgustavam oli tõik, et Toronto Vironia mustade teklite koguarv käesoleval aastal küündis kümneni.

Konvendi avas selle aasta Toronto koondise senior vil! Robi Trei (c. 2000/II). Varsti kostis "Hellad vennad, astkem kokku", mis on läbi aastakümnete tähistanud meie vennastuse alguse. Peatselt alustas väsimatu dr Roman Toi oma bravuurse kõne "Noorusele", millele järgnes "Gaudeamus" ja teklite "puhta, hiilgava, ausa" rapiiriga läbitorkamine, laulu saatel. Keskööks oldi valmis lähemat tutvust looma rikkaliku külmlauaga, mida oli valmistanud 7-liikmeline Eesti Maja kohviku töörühm, Ülle Veltmanni juhendusel.

Samaaegselt vennastuspeoga oli vironuste daamidele korraldatud seltskondlik õhtu vast-renoveeritud Eesti Maja Cafés. Hubane olemine kestis mitu tundi. Pakuti eesti külmlauda, karastavaid jooke ning kohvi ja magusat. Kohapealseks koordineerijaks oli pr. Silvia Trei. Osalejate arvates oli see üritus suurepärane ja meeldiv.

Hea siis, et järgmise päeva, laupäeva, 19. novembri, esimene suur sündmus, Tartu College'is toimuv akadeemiline aktus, oli alles hiliseks pärastlõunaks määratud!

Ja kui palju oli ka aktuses spektaaklit, kui palju meelerõõmu: kuuldi ju Hiinast tööülesannetelt kohale lennanud vil! Jaan Meri (c. 1968/II) huumoriküllast teadustamist; USA Lääneranniku koondise tervitusi vil! Ain Indermittelt (c. 2003/I); Tartu konvendi tervitusi vil! Meelis Rullilt (c. 2003/I); isiklikult esitatud tervitusi Sakalalt (Vello Soots), Rotalialt (prof. Toivo Miljan), Indlalt (Rutt Veskimets); ning kirjalike tervituste ettelugemist EÜS-ilt, Esticalt, ENÜS-ilt, Filiae Patriae'lt, Amicitialt, Fidentialt; vil! prof. dr. Mihkel Tombaki (c. 1978/II; Hatch Professor of Technology Management and Strategy, Toronto Ülikooli Rotman School of Managemendis) sujuvalt ettekantud "teaduslikku kõnet" majandusarengu teemal ja sv! Nahkuri briljantset kahekordset esinemist klaveril (pakkudes esiteks Liszt'i h-mollis Ballaad nr 2-e, teiseks Schuberti noormehe julged, lüürilised koputamised elu-ustele Rändur Fantaasias).

Kell 19.00 järgnenud perekonnaõhtul Old Mill'is, Humberi jõe kaldal, ei puudunud ei kokteilide ansambel ega tantsuorkester. Ka ei puudunud seal rebaste teater, videosalvestuse näol. Rõõm oli täheldada, et rebaste lühivideos esinev suurehitaja Donald Trump väljendas ennast korrektses maakeeles. Trumbi juhendusel (nii valgustasid rebased oma vaatlejaskonda) on viimati suurepäraselt toime tuldud akadeemiliselt traditsiooniliste olümpuste püstitamisega, muude seas - rebaste fotod olid tõendiks - ka Taj Mahali ning ameeriklaste Valge Maja kuplite kaunistamiseks.

Pühapäeva, s.o. 20. novembri, pärastlõunal järgnes vaikne kaatripäevane koosviibimine Tartu College'i intiimsemas konvendiruumis. Seal liikus jutt, et mitte vähem kui kümme viroonlast olid peatselt teele asumas järgmisel nädalalõpul toimuvatele juubelipidustustele Riias ja Tartus.

Ja seal kaatripäeva õllelauas mõtiskledes oli hea juhus meelde tuletada, et kirev neljapäevaline pilt oli mitme käe, üle kõige siiski 7-liikmelise korraldava komitee, töövili. Too vankumatu komitee oli oma esimehe vil! Eerik Randsalu (c. 2000/II) juhendusel kokku tulnud iga kahe nädala tagant septembri algusest peale. Komitee esialgne töö algas aga juba 2005.a. alguses.

Mis aga sügavamale, s.o. tähenduslikule tasemele kuulub, seda toonitas 17. novembri avajumalateenistusel õp. vil! Aasa: kuna ühiskonna rattad on oma teelt ära jooksmas, peame meie kui viroonused, nagu seda Nikodeemuselegi seletati, taassünniks valmis olema.

Kui palju tuleb meil kaitsta näitas Montréali koondise vil! Harald Tamm (c. 1937/II) oma 18. novembri erakorraliselt sisurikkas kõnes "Isamaale". Kõneleja tõi ära kümmekond näidet eestluse saavutusist, nii tuntud (muuseas Eesti ennesõjaaegse kultuuriautonoomia seaduse pretsedenditut liberaalsust) kui vähemtuntud (muuseas Veljo Tormise kooriloomingu hiljutist ettekandmist Kanada publikule, maineka mitteeestlaste koori suust, koori mitteeestlasest juhataja poolt ilmselt tähtsaks peetud eesti keeles).

Oma samaõhtuses kõnes "Vironiale", ette kantud videosalvestusena, seletas endine peakoondise vanem vil! Vello Muikma (c. 1948/II): "Vironia ülesandeks, see on ... et vironustest võiks kasvada meie rahvale ja ühiskonnale tugevaid ja tahtejõulisi juhivõimetega mehi, kes on suutelised meie rahva säilitamiseks edaspidisteks aegadeks."

Kõnes "Võitlusvalmidusele" tõlgendas kaitsmise ehk eestluse eluvõitluse mõistet sõjategevusega nõusolevalt, aktsepteerivalt seisukohalt vil! Toomas Saar (c. 1955/II). Seega ta sõnad tuletasid meile meelde missuguste vaimsete jõudude kontekstis - puhtisikuliselt täpsustaksin, milliste vaimsete jõudude kiuste - meie kunagine nikodeemuslik taassünd peab tulema.

Oma 19. novembri tervituses Rotalia nimel puudutas prof. Miljan veel kord meie võitluse olemust: Vironia kui akadeemilise eestluse kaitsja on tegutsenud pea kolmveerand oma eluea võõrsil; ja hiljutiste aastakümnete püüdlused paguluses, anglosaksi tarbekultuse lämmastavalt mugavas õhustikus, olid (toonitas tervitaja) Vironia seni toimunud nii rohkete võitlusfaaside hulgast võimalikult kõige raskemad.

Oma samapäevases teaduslikus ettekandes leidis vil! prof. Tombak, et suureks teguriks lääneriikide majanduselus on olnud teaduslik-tehnoloogiline püüdlus sellistes ühiskondades, kus teadlastel on omavaheline läbikäimine hõlbustatud. Suurt rolli läbikäimises on mänginud sellised asutused nagu Suurbritannia Royal Society, teatud rolli aga Eesti oludes võiksid tulevikus (toonitas lektor) mängida meie akadeemilised organisatsioonid, Vironia kaasa arvatud.

Veel mõjus sügavalt 19. novembri kuulajaskonnale vil! prof. Jüri Danieli (c. 1953/I) hinnang Vironia kauaaegse sõbra Elmar Tampõllu ühiskondlikust tööst. Selle töö viljaks, seletas kõneleja, on olnud nii Tartu College'i rajamine kui ka Toronto Ülikooli eesti õppetooli hiljutine tugevdamine. (Teadagi on 2000.a. saadik tooli nimetuseks "Elmar Tampõld Chair of Estonian Studies".) Võimalikult nii mõnelegi prof. Danieli kuulajaskonnas tärkas hiljem, tagasimõtlemises, arusaam, et Elmar Tampõllus kehastub näide meie endi, viroonlaste, edaspidistest kultuurilistest võitlusvõimalustest.

vil! Toomas Karmo c.1988/I

Eestlased Kanadas

TRENDING