Korruptsioon — kasvav oht demokraatiale
14 Aug 2003 Heikki H. Tann
STOCKHOLM (EE) — Kirjutasin juba varem korruptsiooninähtustest Rootsi Telecomi hiigelfirmas „Ericsson“ ja kuidas selle endised ja praegused juhid on pannud firma raha oma taskutesse.
Nende tegelaste nimed ja kõrvaldatud summade suurus on Rootsi ja Shveitsi uurimisorganitel teada ja sellest on ka väga palju juttu olnud Rootsi meedias. Sedamööda aga, kuidas asja menetlus venib, näib, et võimuorganid on nagu kõik unustanud.
Hiljuti toimus ka suur skandaal Rootsi politsei juhtkonnas, kui Stockholmi politseiülem Gunno Gunmo läks tülli riigi politseiülema Gunnar Hekscheriga politseinike tasustamise küsimuses.
Enamik Rootsi politseinikke toetas selles küsimuses Gunmod, kuid viimane pidi lahkuma ametist, sest tal puudus justiitsminister Thomas Buströmi toetus. Seda vaatamata asjaolule, et enamus politseinikke nõudis riigi politseiülema Gunnar Hekscheri lahkumist.
Suve algul oli Rootsi parlamendi — Riigipäeva — üheks päevakorra viimaseks punktiks jälle reisiparvlaev Estonia katasroofiga seonduv, kuid kahjuks ei jõutud selle probleemi lahendamisega kuhugi — küsimuse arutelu lihtsalt lõpetati riigipäevasaadiku Claes-Göran Brandini ettepanekul. Siinkohal tuleb meenutada, et Rootsi uurimisorganid võtsid endale kohe pärast Estonia hukkumist (28. septembril 1994) kohustuse välja uurida selle katastroofi põhjused ja süüdlased. Nii on siis ka Rootsi kohustatud seda tegema, lisaks nõuavad seda ka rahvusvahelised üldtunnustatud reeglid!
Äsja oli Rootsi pressis ja televisioonis juttu järjekordsest korruptsioonist Rootsi armee kõrgemas ladvikus.
Armee ülemjuhataja, nelja tärniga kindrali Johan Hederstedti kaasosalusel raisati Rootsi maksumaksjate raha kõrgemate ohvitseride pidude peale ja välisreiside kulude katteks, millest võtsid osa ka ohvitseride abikaasad.
On selgunud näiteks, et möödunudaastase puhkuse veetis kindral Hederstedt koos abikaasa Birgittaga Tai kuningriigis, kusjuures puhkusel viibitud päevade eest maksis Rootsi armee palka ka pr. Birgittale. Samas vaevleb Rootsi Kaitsevägi suures rahapuuduses.
Moderaatide partei juht Bo Lundgren nõuab nüüd armeekindral Johan Hederstedti kohest lahkumist oma ametipostilt, kuid peaminister Göran Persson arvab, et kõnealune riigi raha raiskamine ei ole veel piisavaks aluseks, et kindral Hederstedt oleks kaotanud valitsuse usalduse.
Rootsi valitsuse poolt määratud nn. registernõukogu esimees Carl-Anton Spak teatas mulle, et kõnealune nõukogu on uurinud üle 100.000 Julgeolekupolitsei Säpo poolt Rootsi kodanike kohta koostatud toimiku. Muuhulgas on näiteks ühe isiku kohta alles 1996. aastal kirjutatud, et see olevat kritiseerinud 1989.a. Jas-Gripen sõjalennuki projekti.
Pea kõigis toimikutes sisalduv Säpo info tugineb kas töökaaslaste või tuttavate kaebustel, mis on sageli oma olemuselt valed või vähemalt subjektiivsed. Nüüd ootavad need Rootsi kodanikud, kes said „maitsta“ Sapö poolt organiseeritud tagakiusu, kahjutasu väljamaksmist.
Kui Rootsi valitsus tahab uuenevas Euroopas olla võrdväärne teiste Euroopa riikidega, siis tuleb tal kõigepealt lahti saada siin esinevast korruptsioonist.
Märkmed: