Discovery startis Kennedy kosmosejaamast Floridas kell 10.39 kohaliku aja järgi ehk 17.39 Eesti aja järgi, kaks minutit hiljem eraldus süstikust edukalt kaks kiirendusraketti.
Süstiku pardal on seitse astronauti, missioon kestab 12 päeva. Maa atmosfääri piirile jõudes ulatub kosmoseaparaadi kiirus 25.000 kilomeetrini tunnis, selle kütusemahutid sisaldavad kaks miljonit liitrit kütust.
Paar nädalat tagasi planeeritud start lükati edasi vaid paar tundi enne selle toimumist, kuna üks kütusepaagi sensor osutus vigaseks.
Toona hakkas tõrkuma üks neljast sensorist, mis mõõdab, kui täis on süstiku kerel asuv vedela vesinikkütusega täidetud paak.
Halvimal juhul oleks selline rike võinud põhjustada süstiku mootorite ülekuumenemise ja plahvatuse ning võimalik oleks olnud seegi, et kosmoselaev jõuab liiga madalale orbiidile.
Sama sensoriprobleem kummitas NASAt ka aprillis, kuid pärast elektroonika vahetamist tehtud korduskatsetusel see kadus.
Discovery katsetab seekordsel missioonil süstiku uusi turvameetmeid ning toimetab rahvusvahelisse kosmosejaama varustust.
Eelmine startinud süstik, Columbia, purunes 2003. aastal atmosfääri sisenemisel, kõik seitse astronauti hukkusid.
Praegune süstikustardiks sobiv «ajaaken» kestab vaid 31. juulini, järgmine sobilik ajavahemik Discovery stardiks saabub alles 9. septembrini.
Kosmosetemaatikale pühendatud veebilehel Space Flight Now väidetakse, et Discovery start ei sujunud siiski probleemideta.
Internetilehe teatel eraldus süstikust lennu teisel minutil suur tükk, mille täpne päritolu ei ole teada.
Veebilehel saab näha ka eralduvat tükki kujutavat videokaadrit, mis pärineb süstiku külge kinnitatud väliskaamera otseülekandest.