Ma alustasin Maui turniiri jälgimist poolfinaalidest kui Arizona, kes NCAA edetabelis asub neljateistkümnendal kohal, läks vastamisi San Diego State ülikooliga, kes paikneb samas edetabelis seitsmeteistkümnendal real.
Kerr Kriisa mängib Arizonas juba teist aastat ja on põhikoosseisu mängujuht. Meeskond on, kui võrrelda eelmise aastaga, tublisti muutunud. Arizona kaotas NBA draftiga kolm põhimängumeest, nimelt Christian Koloko, Dalen Terry, ja Benedict Mathurin. Peatreener Tommy Lloyd on selle augu kinni mätsinud rahvusvahelise seltskonnaga; Pelle Larsson (196 sm.) Rootsist, Azuolas Tubelis (212 sm.) Leedust, Oumar Ballo (213 sm.) Malist, ja Courtney Ramey (191 sm.) USA'st. Uus mees on ka eestlane Henri Veesaar (212 sm.), aga ta on pigem varumängija ja on senini piiratud mänguaega saanud.
Poolfinaali mäng San Diego vastu oli kiire ja energiline. Eriti imponeeris Arizona suurte mäng. Tubelis ja Ballo jooksid täie hooga põrandal nii kaitses kui ründel. Tommy Lloyd on intervjuudes öelnud, et tema silmis suurtele jooksmine ei ole valitav tegevus. Kõik suured peavad täiega panema mänguminutitel.
NCAA korvpallis ei mängita nelja kümneminutist veerandit, vaid kaks kahekümneminutist poolaega. Sellel on muidugi omad strateegilised implikatsioonid, aga esimese veerandtunniga Arizona oli suutnud ette rebida 27-13. Kriisa viskas esimesed kolm kaugviset täiesti mööda. Neljandal katsel pall alles sopsab läbi rõnga. Sellegipoolest, mängitakse jõulist "pick and roll" mängu, kus Ballo ja Tubelis panevad oma kiiruse ja pikkuse maksma ründekorvi all ja punktid pidevalt tulevad. Kõrvalt vaadates Ballo mängu, ta meenutab kuidagi Shaquille O'Neali oma hiilgeajal Los Angeles Lakersitega aastatel 1996-2004. Äge on näha, kui mürakad mehed mürgeldavad korvi all.
Kui on seitse ja pool minutit mänguaega järel, siis Kriisa viskab oma esimese ülalmainitud kaugviske ja Arizona juhib 69-56. Kaitses, kohe peale viset, Kriisa võtab lauapalli ja põrgatustega mööda äärejoont toob palli peaaegu keskväljakule, kus ta saadab uskumatu pika "alley oop" söödu Tubelisele, kes püüab selle ühe hüppega ja surub ülevalt alla korvi. Telekommentaatorite arvates oli see mängu tipphetk.
Mängu hoog siit edasi soosib Arizonat, kes nüüd mängib edeva enesekindlusega mis on täiesti lummav. Kriisa teeb siis ühemehe rünnaku saali ühest otsast teiseni, mis lõpeb korviga. Ramey eksimatult virutab kolmeseid ja Ballo domineerib korvide all nii kaitses kui rünnakul.
Mängu saatus on otsustatud ja kui on poolteist minutit mängida, siis peatreener Tommy Lloyd vahetab välja kõik Arizona mängumehed. Asendusmängijate seas pääseb mängu Arizona meeskonna teine eestlane Henri Veesaar, kes saab käe valgeks, kui suudab ründekorvi all kisklemise järel palli endale haarata ja selle korvi suruda. Mäng võidetakse 87-70.
Jim Maui Invitational turniiri finaalmängus Arizona Wildcatsid alistasid Creightoni ülikooli Blue Jays meeskonna 81-79.
Mäng oli pingeline ja tasavägine, mida võis ka eeldada, kuna NCAA edetabelis Creighton on kümnendal kohal. Mõlemad meeskonnad panid suurt rõhku kaitsemängule, kuid stiililiselt Arizona mängis kaitses eriti rabedalt. Tulemus oli, et Arizona kolm võtmemängijat, Kriisa, Larsson, ja Tubelis, sattusid varakult teisel poolajal nelja veaga hätta. Creighton karistas Arizonat tublisti vabaviske joonelt, visates 15 punkti üheksateistkümnest visetest. Sellega Creighton hoidis ennast mängus päris lõpuni.
Mängu viimaste minutite jooksul oli üsna selge, et Arizonal oli võhm väljas ja nad toetusid taktikalistele manöövritele kuni mängu lõpuni. Neil oli ka õnne. Viimase kahe sekundi jooksul Creighton oli vabaviske joonel ja Ryan Nembhand pani esimese sisse ning siis viskas teise sihilikult vastu rõngast lootuses, et nende mees saab lauapalli ja suudab selle korvi tõsta, et mängu viigistada. Lauapalli sai hoopis Arizona mees Tubelis.
Tasub mainida siinkohal ka mängujärgset pressikonverentsi, kus Arizona peatreener Tommy Lloyd tänas oma tugimeeskonda. Meeskond oli kolm kurnavat mängu mänginud kolme päeva vältel. Lloyd kiitis meeskonna toitumisspetsialisti, kehalise jõu ja tervise treenerit, massaažterapeuti, ja spordipsühholoogia osakonda. Nimepoolest oli see "the sports psychology department", mis annab mõista, et juttu on vist mitmest inimesest. See jutt kergitas pisut telgitaguste tegevuste loori, andes mõista mida kõike tänapäeval on vaja, et võita NCAA ülikooliliiga turniiri. Mul on tunne, et paljud profimeeskonnad Euroopas ei ole nii hästi komplekteeritud tugipersonaliga.
