Valge trillium (ladina keeles Trillium grandiflorum) on Ontario provintsilill, mille noppimine on seadusevastane, muuhulgas kuna ta kasvab ca 15 aastat enne õitsemist! Eestis see lill loomulikult ei esine, kuid sealsed botaanikud on talle andnud eestikeelse nime kolmiklill.
Kanadalasi ühendavaid kultuurirituaale ja paikasid on omaks võtnud ka siin elavad eestlased. Torontost asub laias põhjakaares ju linlaste mõistes n.n “cottage country”. Seal asuvad ka eesti laste suvekodud Jõekääru ja Seedrioru lääne pool. Kuid kui sõita otsejoones 200 km põhja, tulevad vastu Muskoka piirkonna kaljud – kogu Kanadat ühendav graniit aluspõhi nimega The Canadian Sheild. Seal, Port Sydney küla läheduses asub eesti gaidide / skautide laagriala Kotkajärve. Eestlastest metsamehed avastasid selle paiga ilu ja võimalusi 50. aasta eest, kui otsiti noortele oma paigakest ürgses looduses.
Jalge all on kindel kaljupind, mis kohati väga maaliline.
1953. aastast on skaudid ja gaidid pidanud Kotkajärve metsas suve- ja talilaagreid, üliõpilased ja vanemad kogunenud Metsaülikooliks ning noortejuhid ja skaudisõbrad rajanud Orujärve kallastele suvilaid. Tuhanded eesti noored on igast ilmakaarest siia koondunud suurlaagrite ja maailmalaagrite lõkkeringi, läinud kümnendil ka vabast Eestist. Viimati oli üle 300 gaidi/skaudi koos maailmalaagris Julgus! 2000. a. suvel.
Punane kolmiklill (Trillium erectum) on oma valgest vennast natuke haruldasem. Kolmas selle pere esindaja Kotkajärvel on veelgi haruldasem väike Painted Trillium, mille valgele õiele on justkui pintsliga tõmmatud punakas südamik.
Siin on noored saanud sinasõpradeks oma rahvapärandiga, loodusega ja omavahel. On metsakirik kui ka hiis, kus me esivanemad käisid austamas eelkäijate hingesid ja palumas loodusjõudude abi. Lehisvõlvi all leidub eestlaste muistne püstkoda; ausambaid pühendatud meie ilusale emakeelele ja Eesti eest langenuile ja gaid- ning skautlipkondade metsakodud. Paljud neist on ehitatud vana eesti tare stiilis. Algaastatel oli siin järvevete kohale ehitatud vaiküla ja suur külakiik. Ikka veel elavad kaljupragudes väikesed tiibadega Kotkajärve kollid… keelevalvurid.
Muistne eesti sõdur on sulandunud uude keskkonda Orujärve kaldal.
Tänavune kevad oli Ontarios (nagu Eestiski) erakordselt jahe. Nii sai kauem jälgida looduse imelisi ja tasavägiseid muutusi. Bioloogid on väitnud, nende hulgas ka Fred Jüssi 2002. a. Metsaülikoolis, et Kotkajärve loodus sarnaneb paljugi eesti omaga. Seda eriti Kõrvemaa puutumatu loodusega (Aegviidu kant). Väljaarvatud kaljud, mis ei ole siia veeretatud, vaid siin tekkinud.
Kotkajärve avab oma väravad kõikidele looduse ja nooruse armastajatele 50. juubeliüritusteks 12. ja 13. juulil. Tulge mitmepõlvkonniti, meenutama ja tutvuma väikse Eestiga Kanadas.
Sellise hiirekõrvul lehtedega metsa all saavad väikesed metsalilled vajalikku valgust.
Nurmenukk (Cowslip, Primula veris) on euroopa lill. Aastakümneid tagasi pistis Eestis elav vend kirja sisse seemneid ja saatis Kanadas elavale vennale. (Tegelikult seadusevastane, ärge järgi tehke!) Eestis lugupeetud ravimtaimele paistab Muskoka suht vilets punane mullakiht meeldivat, kuid viisaka külalisena kohalikku loodust vallutama ei kipu.
Muskoka piirkonna kaljupragudes leiab kivirik piisavalt kasvujõudu. Kohalikus keeles on selle mägitaime nimi Eastern Early Saxifrage (Saxifraga virginiensis).
Trout Lily (koerahammas, Erythronium americanum) kaob jäljetult metsa alt, kui puudelehed hakkavad varju heitma. Ta sulgeb ööseks oma õie, nagu liiliatele kombeks. Nimi tuleneb sellest, et tema piibelehe sarnased lehed on rohe-pruuni laigulised ja seega sarnanevad jõeforelli (river trout) mustriga.
Punane vaher (Red Maple, Acer rubrum) kipub õrnalt punetama tärgates ja sügisel lausa lõõmab. Suvel on ta siiski roheline ja teda eristab suhkruvahtrast kitsam siksakiline leht ja punakas lehevars. Kanada lippu ehib nimelt suhkruvahtra leht (ometi botanikud on kahelnud, kas ta pole hoopis Norway maple!)
Pöök (American Beech, Fagus grandifolia) sirgub massiivseks, imposantseks puuks, sileda hõbehalli koorega.
Kiiresti kasvav pappel (Quaking Aspen, Populus tremuloides) vallutab kruusaseid maanteepervi. Sealt välguvad päikese käes tema mündisarnased värisevad lehed.
Eesti külalisi paneb imestama kollase kase kuldne toht.
Kanadas Vaiksest ookeanist Atlandini kasvav valge kask (Paper Birch). Kasvades ei muutu ta koor tumedaks ja krobeliseks nagu eesti arukasel, vaid valget tohtu kasvab järjest juurde. Vana koorub maha nagu maol ja on käepärane lõkkehakatis.
Tamm on eestlaste püha puu. Kotkajärve piirkonnas kasvab punane tamm (Northern Red Oak, Quercus rubra). Võimsa puu lehed on alul õrnakesed ja visad ilmuma. See liik kasvab sissetoodud võõrtammena ka hajuselt üle kogu Eesti.
Varsti on selle sama tamme lehed juba sellised ja sügisel muutuvad tumepunasteks. Punase tamme lehed on teravatipulised; ümarate lehehõlmadega valge tamm kasvab lõunapool.
Kanada punasel oraval puuduvad eesti sugulase kõrvatutid. Põhja-Ameerika linnades elavad nuumatud, urbaniseerunud mustad ja hallid oravad, õrnad punased aga ainult puutumata metsas. Antud emane utsitas oma 3 liiga julget poega pähklipakkujast kaugemale. (Red squirrel, Tamiasciurus hudsonicus).
Vöötorava (Eastern Chipmunk, Tamias striatus) pesa reedab temasuurune auk suvalises kohas metsa all. Sellesse maa-alusesse koopasse kogub ta muuhulgas pähkleid, mida võib oma venivatesse põskedesse pista 3 korraga. Neid võtab ta ka käest ja ronib taskusesse; ta kipub olema punasest oravast julgem.
Suurte silmade ja laia tüüriva sabaga lendorav (Northern Flying Squirrel, Glaucomys sabrinus) käib öösiti Kotkajärve suvilate linnusööklatel maiustamas. Tema esi- ja tagumiste käppade vahel veniv nahk on väljasirutades nagu puri, mille abil liugleb puult puule.
Tõeline sini-must-valge lind Blue Jay (Cyanocitta cristata) on Toronto pesapalli meeskonna sümbol. Ta elab ka Kotkajärvel ja pikeerib julgelt kaljudele vistatud maa- ehk arahhispähklite järgi. (Tal ei ole nokas pasun, vaid pähkel.)
Kotkajärve alaliseks toeks on noortejuhid ja lastevanemad. Skautüksus Toronto Lembitu Maleva isad ja pojad tegid talgutööd vihmases ja sitikarohkes Kotkajärve metsas 24./25. mail.
Maikellukesed ei õitsenud metsas veel 25. mail. Kas leiate triibulise loomakese piibelehtede merest?
Fotod: Riina Kindlam, lehekuul 2003