Vastavalt peamajas ülespandud näitusele tutvus esimeste eestlastena praeguste Kotkajärve maadega metsatööliste brigaad – O. Sisask, A. Volli ja J. Oinus. Nimelt ostsid need mehed endale 100 aakrise raielangi, kust siis võeti maha lehtpuid, peamiselt raudteeliiprite tarbeks. Huvitava faktina võiks veel mainida, et just nende meeste “süüna” on Toronto täis pesukarusid. Vastavalt eksponeeritud ajalehe väljalõikele saatsid mehed oma sõbrale Torontos ühe peasukaru kingiks, kes aga siiski Torontosse jõudes peagi põgnes, pannes sellega aluse rohkearvulisele pesukarude kogukonnale.
Metsatööliste soovituste põhjal ostsidki Toronto eestlased siis Kotkajärve ümbruses skautide ja gaidide tarbeks maatüki ning 1953. aastal heisati seal sini-must-valge “Kaljukünka” skautlaagri ja “Laanekuru” gaidlaagri avamisel. Järgnesid teised skaut ja gaidlaagrid, suurtalgud, ehitused ning suurlaagrid. Kotkajärve maa-alad on alates 1953. aastast tasapisi suurenenud kingitustega eestlastest maaomanikelt, viimane osa osteti ühiskonna toetustega 1982. aastal nn. “uudismaana”.
Mõne suurema verstapostidena ajaloost võiks nimetada järgmisi daatumeid:
1962. pannakse sisse elekter, A. Komi ja M. Tarumi kingivad 33 aakrit maad idakaldal
1964. aastal saab „Estonian Road“ enadale ametliku nime
1972. aastal suurim maailmalaager 1200 osavõtjaga
1982. aastal “uudismaa” ost, terve järv on nüüd ümbritsetud skautide ja gaidide maa-alaga
1991. aastal saab Kotkajärv endale telefoni
1992. aastal ehitatakse Sissiküla saun II
1999. aastal ehitakse Sissiküla saun III.
Tegevus toimub Kotkajärvel muidugi kogu aeg, lisaks skautidle ja gaidile kasutab seda maa-ala juba 1967. aastast alates ka Metsaülikool.
60. aastapäeva pidustused langesid skautide ja gaidide viimasele laagripäevale. Ametlik osa avati lipu heiskamisega köögiplatsi juures. Avamist juhtis Toomas Kütti, avapalvuse pidas kaplan Tõnis Nõmmik. Tervitustega gaidide ja skautmaleva poolt esines Eva Kütti, TESS’i nimel Mart Pikkov, krundiomanike poolt Margus Tae ja Metsaülikooli poolt Robert Hiis. Aupeakonsul Torontos Laas Leivati tervituse luges ette Aleks Kivi ja peapiiskop Andres Tauli tervituse Toomas Kütti. Lisaks nendele sai ka tutvuda Eesti Skautide Ühing ja Eesti Skautide Liit poolt saadetud tervitustega.
Ametliku osa lõppedes järgnesid mitmed huviringid, osa sai võtta suvilate tuurist (Riina Kindlam), loodusmatkast(Maret Tae) , Kotkajärve mälestusmärkide tutvustusest (Keto Soosaar), meditatsioonist (Toomas Sepp), väga huvitavast Jämesääre Heino Jõe muuseumist (Riina Kindlam), laagrilaulude ühislaulmisest (Andres Raudsepp), rahvatants (Leaanika Parra), peamajas ülesse pandud ajaloolisest näitusest (Anu Jõe koos meeskonnaga) ning Metsaülikooli tutvustavatest fotodest ja videotest (Maimu Mölder). Nooremad osavõtjad suundusid järve äärde ennast jahutama, kus toimus kanuudevaheline köievedu ning sai nalja Tauno Mölderi juhendatud veeraketi laskmisel.
Rahavast oli juubeliks kohal hulgaliselt, köögi juurde oli õhtusöögiks kogunenud silma järgi üle 300 osalise, nautimaks David Hoggi juhendamisel valmistatud maitsvat pidurooga. Katuse all laudade ümber jäi ruumi igatahes kaugelt liiga väheseks, pooled inimesed istusid pinkidel muru peal.
Päikeseloojangul kogunes rahvas Anton Õunapuu nimelisele lipuväljakule suurlõkkele. Lõke oli ennenägematult uhke ja vägev tänu Eric Tiisleri pürotehnilistele trikkidele. Kui tulevärk oli natukene vaibunud, alustati gdj. Teija Jõgi ja vanemskaut Markus Tralla juhtimisel õhtuse programmiga. Lauli vanu häid lõkkelaule, vahelduseks hellakeste, hundude, gaidide ja skautide lõkkenaljad. Metsaülikool lisas omalt poolt veel Olavi Kelle eestlaulmisel regilaulu.
Lõkke kustumisel ei olnud pidu veel siiski läbi, nooremad pidutsejad suundusid Lembitu küla tantsuplatsile, kus tantsiti poole ööni välja.
Suur tänu juubelipidustuste organiseerimise komiteele (Anu Jõe, Toomas Kütti, Ingrid Kütt ja abilised) ning kõikidele sponsoritele ja osalistele vahva õhtu eest!
Palju õnne Kotkajärve!
Fotod: Riina Kindlam ja Tauno Mölder
