Vaatamata pingutustele ei suutnud Beatty ega Montgomery end elatada maast ning tasuda maaostuks tehtud laene. Eelmise sajandi vahetusel võttis laenukompanii nendelt asundustalud.
Varajaste asunike elust on säilinud mõningad suulised mälestused, mis annavad osaliselt ka ülevaate tollasest elust. Nii näiteks oli Flemingute perel raskusi karuga, kes käis nende lambaid kimbutamas. Kahjuks ei olnud Flemingul küllalt raha, et osta endale püss, kuid naabril Montgomeryl oli see olemas. Nii lepitigi kokku, et Fleming püüab karu kinni, läheb ja laenab siis Montgomerylt püssi, et karu maha lasta. Fleming seadis lõksu tühja lambalauta nii, et kui karu lambalauta läks, sai ta ise eemalt nööriga ukse kinni tõmmata. Ühel õhtul karu ka tuli, Fleming tõmbas ukse nööriga kinni ja jooksis ukse ette, et kinnist ust palgiga sulgeda. Kuid siis kuulis ta pea kohal kobinat, vaatas üles, ning laka luugist, mille ta oli unustanud lahti, vaatas alla karu. Jooksid siis mõlemad — Fleming toa poole ja karu metsa.
Kotkajärvest lõuna pool asuva Montgomery järve nimetasime Koprajärveks. Järve idakaldal elas vanapoiss, kes oli küll töökas, kuid samas ka omamoodi laisk. Kui talvel naabrid tassisid lehmadele söödaks heinu kuhjast lauta, siis vanapoiss lahendas olukorra lihtsamalt. Ta ajas härja laudast kuhja juurde sööma, ning kui rada juba lumes, siis ka lehmad.
Kui eelnevas jutus on nalja, siis teine lugu talvisest Koprajärve idakalda elanikust on kahjuks kurb. Nagu öeldud, leidis enamus mehi tollal lisateenistust teedeehitusel või metsatööl. Nii oli ka keegi mees, kelle nimi pole kahjuks säilinud, talvetöödel. Kui ta oli teel Port Sydneyst kodu poole, algas tugev lumetorm. Mees otsustas peatuda sõbra pool tormi vaibumiseni. Kolm päeva hiljem jätkas ta koduteed. Koju jõudes leidis ta eest aga külma hoone. Tema abikaasa, kes oli üksinda kodus, oli enneaegselt sünnitanud. Esmalt oli ta oli kasutanud kõik maja lähedal olnud küttepuud, et ennast ja last soojana hoida. Kui need lõppesid, tõi ta viimases hädas lehma tuppa, et kuidagi veel sooja saada. Raske sünnituse tagajärjel ei olnud ta suuteline majast kaugemal asunud puuriidast lisapuid tooma. Ja nii leidiski mees koju jõudes eest külmunud abikaasa, lapse ja lehma. Peale nende matmist lahkus mees jäädavalt piirkonnast.