Nagu igal Kotkajärve Metsaülikoolil, on ka sel suvel (19.-26. 08) oma peateema, milleks on Üleilmne Eesti – “Seitsme maa ja mere taga…”

Kahtlemata on Eesti tähelepanu leidnud maailma areenil – nii oma kiire eduka taasiseseisvumisega kui ka Euroopa Liitu astumise nõudmiste kiire rahuldamisega, NATO panusest rääkimata. Üleilmse teema käsitlemiseks on Kotkajärve Metsaülikoolil märkimisväärne grupp lektoreid ja teisi programmi läbiviijaid selleks suveks.
- Eestist on tulemas üks Skype firma asutajatest Jaan Tallinn kõnelema teemal “evolutsioon, innovatsioon, tehisintellekt ja inimlikkuse tulevik”;
- Rainer Nõlvak kõneleb puhtast maailmast ja Eestis alguse saanud rahvusvahelisest "Let's do it! World" maailma koristamise programmist;
- Kanadast reservohvitser Markus Alliksaar kõneleb Eesti kaitse teemal;
- Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi asekantsler välissuhete ja kultuurilise mitmekesisuse alal ning Eva Maran Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojast (EKTK) tulevad tutvustama "Talendid Koju" programmi;
- Marina Kaljurand - Eesti suursaadik Kanadas, USAs ja Mehhikos
- USA-st tuleb keeleteadlane Indrek Park rääkima keele elutsüklist põhinedes Põhja-Ameerika indiaani keeltele;
- USA-s elav MÜ-s populaarne lektor Sirje Kiin, kes andis suurepärase panuse eelmisel suvel, tuleb kõnelema sel korral teemal “Ivar Ivask – eesti kirjanduse maailmamees“;
- Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg peab Karl Ristikivi teemalise loengu ja pakub muud huvitavat kirjanduse teemal;
- Astrid Böning-Nõlvak võtab osa MÜ programmist kui Eesti pärimusmuusika edutaja ja kandlemängija;
- Eliise Kõre, noor populaarne rahvatantsujuht, tagasi teist aastat;
- Peeter Einola[b] kõneleb Toronto Eesti Ühispanga tekkeloost ja panga üleilmsest mõjust;
- Advokaat [b]Mart Pikkov[b] võtab käsile loengu võrdlevast tsiviilseadustikust;
- Concordia Ülikooli professor [b]Enn Raudsepp[b] kõneleb oma erialast-ajakirjandusest.
Sirje Kiin kirjeldab Kotkajärve Metsaülikooli kogemust järgmiselt: "Mullu kogesin, et Kotkajärve legend vastabki tõele. Tänavu lisaksin, et Kanada eestlaste metsaülikool on nagu eestluse supervitamiin: pealtnäha pisike, aga kanges koguses, väga tõhus ning pika mõjuga!"
MÜ üheks peamiseks eesmärgiks on anda eesti-alaseid teadmisi ning arendada siinsete ülikooliealiste noorte keeleoskust. Siht on meelitada noori arutlema meelepärastel teemadel eesti keeles. Leiame, et andekad ja karismaatilised inimesed võiksid olla võti, motiveerimaks siinseid noori emakeeles suhtlema.
Oleme küsitlenud noori ja paneme rõhku noorte tegevusele. Meil on veel mõned projektid ettevalmistamisel, näiteks tuuleveski ehitamine, mis pakuks huvi noortele. Pakume tegevusi, näiteks kanuutamist, võrkpalli ja seltskonnamänge. Noored on palunud metsas ellujäämise õpetust ja meil on kavas korraldada ka see huviring.

[b]Metsaülikooli programm

MÜ tegevust koordineerib juhatus, kelle peamiseks ülesandeks on MÜ programmide koostamine ja aastatega tekkinud varade, arhiivi, filmide ja helisalvestiste kogu hooldamine. Kõik huvilised on alati oodatud MÜ korraldamisele kaasa lööma.

Päeva põhiosas toimuvad loengud eesti kirjanduse, kunsti, teaduse, muusika, ajaloo, poliitika, majanduse ja kodukultuuri valdkondadest...



Õppejõududeks on MÜ läbi aegade kutsunud Ameerika mandril elavaid Eesti teadlasi ja lektoreid, kes vastavad MÜ kavale ja tasemele. On huvitav märkida, et pärast Eesti iseseisvumist on järjest enam kutsutud MÜ-sse esinema kodu-Eestist pärit huvitavaid inimesi, teadlasi ning oma ala meistreid. Alates 90ndaist aastaist on MÜ-l olnud au kuulata ettekandeid nimekatelt kodu-eestlaselt nagu Mikk Mikiver, Tunne Kelam, Arvo Valton, René Eespere, Fred Jüssi, Anu Raud, Elmo ja Anne Nüganen, Alar Sikk. Nende sõnavõtud on kirjeldanud Eesti poliitilist arengut, andnud ülevaadet spordist, muusikast, teatrist või kirjandusest.

Rõhutatuim õppeala Metsaülikoolis on eesti keel. Lisaks eesti kõnekeelele ja eestikeelsetele loengutele toimuvad igal hommikul keeletunnid - nn. eesti keele- ja kõnerühmad, kuhu metsaüliõpilased jagunevad oma võimete, keeletaseme ja huvialade (kirjandus, ajakirjandus, luule, vestlusringid, kõnekeel jmt.) järgi.
Päeva pinge leevendamiseks toimuvad õhtupoolikutel huviringide tegevused. Huviringideks on olnud rahvatants, kunst, näitlemine, laul, loodusvaatlus, sport, eesti käsitöö. Huviringides on läbi aegade ehitatud eesti kandleid, tehtud ehis-sepistööd, voolitud puulusikaid, kääritatud meemõdu, tehtud leiba ja kaerakilet, valmistatud pastlaid, toimetatud ajalehte, vändatud videofilme jne.

Metsaülikooli ametlikule programmile lisandub õhtune omavaheline suhtlemine vabas õhkkonnas, lõkke- , filmi– ja saunaõhtud. Nädal möödub sõbralikus ja kultuurses eesti õhkkonnas.
Lisainfot on MÜ veebileheküljel www.eesti.ca/mu ja Facebook’is.

Märkmed: