Ent varsti nad avastasid, et see oli justkui „slumber party“. Juhtidele näis aga, nagu oleks 10 telgi vahel 10 „slumber party't“!
Hellakeste üldmuljed Kotkajärve laagritest on erinevad. Mõnele meeldis järves ujuda, teisele telgis magada, kolmandale lõkke ääres istuda või saunas käia (muidugi mitte pesemise pärast, vaid seetõttu, et sealt saab paljalt vette hüpata). Söögi ajal kurtsid hellakesed, et nad pidid nõusid pesema, aga see-eest oli tore teisi pritsida seebise veega. Hellakesed tõusevad varakult, kell 6 hommikul, neile ei meeldi eriti hommikuvõimlemine, aga pakub suurt huvi Kotkajärve looduse uurimine. Hellakestel on ka oma lemmiklaulud nagu „Tiina, Tiina“, „Vana viis“ ja muidugi „Kotkajärve Kai“. Neile on meeldinud lõkkenaljadega esineda ja tule kohal „smores'eid“ valmistada. („Smores'id“ on tehtud shokolaadist ja marshmallowdest.) Päeval, kui teised olid all-laagritest väljas, korraldasid hellakesed nn. raid'e hundude ja gaidide all-laagritesse ja tegid seal pahandust. Kõik mäletavad veel, kuidas nad riputasid tualettpaberit hundude telkide ümber.
Põhjala Tütarde gaididel on olnud ka talvel võimalus Kotkajärvet külastada talilaagrites, kus tuleb esmalt suusarada sisse sõita. Sealne tegevus on põnev — suusavõistlused, lumeonni ehitamine, kelgutamine ja muidugi saun! Kuum kakao ja soojad sõprussidemed toovad soojust ka südametesse.
Igal lipkonnal on Kotkajärvel oma maja. Järvetare, Põhjala Tütarde maja on kõige vanem maja Kotkajärve maa-alal. See tuleks uuesti üles ehitada, milleks Põhjala Tütred on ka juba paar aastat raha korjanud, nii et sel kevadel saame tööga pihta hakata.
Iga laagri ajal on hellakesed matkanud Tucker'i järve äärde, kus perekonnad Komi ja Tarum on meid lahkesti vastu võtnud. Seal saab ujuda ja barbeque'd teha. Hellakestele meeldib Kotkajärvel ja nad ootavad terve aasta, kuni saavad seal jälle kokku.
Gaididel, kes on Kotkajärvel veetnud rohkem aega kui hellakesed, on ka sealt rohkem mälestusi. Nad on harjunud telgis ööbimisega, aga nagu kõik naised, pakivad nad terve nädala kahe nädala varustust ja kaebavad siis, et telk on liiga väike! Gaididele meeldib eriti veega seotud tegevus (mitte niivõrd ujumine). On ju kena järve keskel kanuus päikest võtta või trampliinil hüpata. Nad hoiavad ise oma laagri korras. Neile meeldib saunas käia eriti seetõttu, et seal saab laulda. Hääled kõlavad ju suurepäraselt üle järve, kus neid hundud selgesti kuulevad.
Vahel, kui minnakse üle „Sääse silla“, tekitab pimedus veidi hirmu, siis on hea laulda oma rahustamiseks vaikseid laule.
Kõige huvitavamaks tegevuseks on öömatkad, mis pakuvad tüdrukutele võimaluse olla iseseisvalt looduses. Koprajärves on eriti palju kaane, aga see ei takista gaide ujumast. Päeva lõpul istuvad nad lõkke ümber ja magavad tähtede all. See kõik poleks täiuslik, kui ei hiilitaks välja skaute külastama. Kuidas võikski juht sel juhul pahandada, sest „neil sihid on samad, ja peaksid nad jah, ja-jah, ja-jah, koos töötama“ ka tulevikus.
Kotkajärve on oma loodusliku ilu ja rikkalike võimalustega jätnud nüüd juba mitmele generatsioonile unustamatud muljed ning aidanud luua siiani kestvaid sõprussidemeid. Me tahame tänada oma eelkäijaid nende töö ja vaeva eest, mida me nüüd nautida tohime ja omakorda edasi pärandame.